aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist, ürgkodu poole püüdlemist: LÄBI SEST VALEST LÄBI SEST VALUST. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Jaan Kaplinski töödes ilmeb üha rohkem taotlust kõigutada, teha olematuks piire põhiliikide ja eri zanrite vahel, püüdu kirjutada lihtsalt teksti, mis on oluline nii talle endale kui lugejatele
August Sang(1914-1969) kes väljendab oma luules tõeotsinguid ja kahtlusi. Õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Sang on siiski heausksem ja elulähedasem natuur; ta esikkogu ,,Üks noormees otsib õnne"(1936) on nooruslike meeleolude ja ideaalide raamat, mille meeldejäävamaid luuletusi ,, Ärkliarmeelased" kuulutab tulevikku paadunud rahamaailma vastu protestitavale vaesele haritlasnoorusele. Küpsem, ent ühtlasi pessimistlikuim on Sang oma teises kogus ,, Müürid"(1939), mille nimiluuletuse ahistav kivimüüride-sümboolika on mõneti analoogiline Viidingu traataiale. Sangal on ülekaalus traditsiooniline ristriimiline katrään. Ta luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem kui Viidingul või Talvikul, ent vähemalt ,, Müüridest" peale täpne ja ilmekas. Juba 1930. aastatel ka oma viljakat tõlkijategevust alustanud Sang on keele- ja stiilitundlik, ehkki mitte nii jõulise temperamendiga luuletaja kui mõni teine arbujatest. Mida mõtleb mees kui ta enam
Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale. Koidula tänava kodu Tartus Tähtveres võimaldas tänu oma rahulikule õhkkonnale vaimset süvenemist ja keskendumist loomingule. Elu ei kulgenud siiski ainult raamatute keskel, üheks ühisharrastuseks oli näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Alver mõistis lillede hingeelu ja mitmes luuletuses, ka Jõgevaga seotud ,,Jõgeva ja Pedja vahel", ,,Kotuse lilles" saab lillekujund salapäraselt mitmetähenduslikuks ja kandvaks
annaabi.ee 
