on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast
H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18. 5 Informatsioon pärineb Neitsitorni animatsiooni ja veebiteksti materjalidest. Risto Sulu Näiteks Kiek in de Kök oli mugandatud juba vene keelde ,,---"6 Tolleks hetkeks ei olnud veel ,,Mädchen-Thurmi" saksakeelset nimekuju tõlgitud ja mugandatud vene keelde ning kasutusel oli saksakeelne nimevariant. Esimeses eestikeelses Tallinna reisijuhis, mis ilmus 1910. aastal seoses VII üldlaulupeoga, ei olnud Neitsitorni mainitud, küll aga Kiek in de Kök-i. 7 1915. aasta vene keelses reisijuhis on juba tõlgitud torni nimi vene keelde. Välja on toodud nii saksakeelne vaste ,,MädchenThurm" kui venekeelne ,, ". See asus raamatu andmetel Siversi aias ja oli kirjutamise hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde.
sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Nimede variante oli mitmeid, 1696. aastal esines aga torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant Kiek in de Kök , mis alamsaksa keeles tähendab "vaata kööki". Sellest 36-37m (45m) kõrgusest kuue korruselise ümartorni kõrgusest ehitisest võis ehk tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelko- rstnate vaadata lähedal asetsetud majade köökidesse. Tollal oli see baltikumi võimsaim kahuritorn Algul ehitati ca 18 m kõrguseks, hiljem 36m kõrguseks. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 m. Müüride paksus ulatus 4 meetrini
annaabi.ee 
