aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud. Ka seal saadi aru, et oblastite loomine ei aita kaasa majanduslikule edenemisele ega juhtimise hõlbustamisele. 4. aprillil 1953 kaotati L.Beria käsul oblastid Eestis. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat. - Ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine. - Kultuuriline kahju – hävitati kohati vana, aastatuhandete taha ulatuv nimevara. - Halduskulude kasv. - Nõukoguliku bürokraatiaparaadi suurenemine (kaadri sissetoomine). 1954-1964 nõukoguliku haldusjaotuse korrastamise periood: - Uute alevite ja linnade moodustamine (ka olemasolevate linnade administratiivpiiride laiendamine - Narva ja Kohtla-Järve), - Külanõukogude arvu kärpimine (641-lt 320-le), - Rajoonidevõrgu vähendamine, - Kirde-Eesti põlevkivipiirkonnaks väljakujundamine,
Pseudonüüm pseudos (vale) varjunimi, salanimi. Tavaliselt kirjanikunimed, kunstnikunimed (Mait Metsanurk, Lydia Koidula). Pseudonüüm võib olla ka sooliselt eksitav. Olemas ka krüptonüümid, mis on pseudonime vorm. Kodeeritud pseudonüüm. Osnap - Panso. Onu Thal Uno Laht. Osa nimesid nimetatakse deminutiivideks e meelitusnimed, hüüdnimed. Eestis deminutiive pole palju: Juhanist Juku. Päritolu järgi Eesti nimevara. - Omanimed algupära läänemeresoomest. Meelis, Lembitu - Laennimed Eesti keelde mugandatud, Eestipärased. Kristliku päritolu. - Võõrnimed võõrkeelsed nimed, mida kasutame eestipäraselt. Jane, James. Tekkeviisi järgi: - Piiblinimed suur osa nimevarast pärit Piiblist: Johannes, Joonas, Taavet. Heebrea keeles nimed tähenduslikud. Mõne nime tagant võib näha fraasi. - Kanoonilised nimed kalendrinimed. Pühakute järgi saadud nimed. Kantud
Uue haldusstruktuuri kujundamise eesmärgiks Paraku tähendas see suurt kultuurilist oli impeeriumi unifitseerimine, kahju, sest hävitas kohati vana, aastatuhandete nõukogulikustamine. taha ulatuva nimevara (näit. Järvamaa nimetus Enne põhjalikku haldusreformi võeti ette ulatub muinasaega) ja põlised piirid. Rajoonide mitmeid väiksemaid muudatusi. Esmalt tegemisel ei arvestatud majanduslikke, korraldati sõjajärgsetel aastatel mitu korda
aasta alguses tuuakse Eestisse kõrge rangiga parteitegelasi mujalt NSV Liidust. Vähemalt Eesti, Läti ja Leedu tasandil oblastite loomine muutis liiduvabariikide juhtimise keerulisemaks. Haldusjaotuse sovietiseerimise tagajärjed. Kõige olulisemaks tagajärjeks oli ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine, uued rajoonikeskused ei olnud inimeste seisukohalt vaadates loogilised. Haldusjaotuse sovietiseerimine tekitas ka kultuurilist kahju - hävitatakse vana nimevara, käibelt kaovad paljud väiksemad kohanimed. See rajoniseerumine kahjulik ka nõukogude võimu poolt vaadatuna - tõi kaasa selge halduskulude kasvu ja loomulikult oli see väga soodne pinnas ka nõukoguliku bürokraatiaaparaadi kasvule. Neid teatuid negatiivseid momente adusid ka tollased võimulolijad - al 1954. aastast algab nõukoguliku haldusjaotuse korraldamine, kestis kuni 1964. aastani. Uute alevite ja linnade