NIMEVAHETUS TAGAJÄRJE- EETIKA (kas ja miks või miks mitte lubada nimevahetust?): Nimevahetust võiks lubada siis, kui Sa lähed sellisesse riiki elama, kus Sinu nimi tähendab sealses keeles midagi kummalist või ebameeldivat ja sealsed inimesed naljatlevad ja naeravad Sinu nime üle. Ei tohiks lubada nimevahetust, kui inimene lihtsalt arvab, et talle ei sobi oma nimi vms, peab olema mõjuv põhjus. Kui korraga tekib tuju, et muudaks nime, siis ka ei ole õigustatud. NORMATIIVNE EHK REEGLI-EETIKA ( Kui inimesele on vanemate poolt nimi antud, siis ei tohiks tegelikult tal olla õigust seda muuta. Vanemad on siiski mõelnud, millise nime nad oma järeltulijale panevad ja ju nende arvates oli see talle sobiv. VÄÄRTUSEETIKA (erimeelsused lapse ja lapsevanema vahel): 1. Laps soovib nime vahetada, aga vanemad ei ole sellega nõus. 2. Laps ei taha nime vahetada, aga vanemad arvavad, et ei pannud talle piisavalt sobilikku nime. 3. Nii laps kui lapsevan...
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888
innovatsioonipartnerlust. Innovatsiooniliit on oluline investeering tulevikku. Näiteks kui saavutame aastaks 2020 seatud eesmärgi eraldada teadus- ja arendustegevusele 3% ELi SKPst, võib see luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada aastast SKPd 795 miljardi euro võrra. Euroopa innovatsiooni tulemustabel mõõdab paljusid näitajaid, mida toetavad innovatsiooni ja mille järgi mõõdetakse EL innovatsioonipoliitika tulemusi. Mõõdikute süsteem on oma ajaloos läbinud ka nimevahetuse, seda on nimetatud eelnevatel aastatel ka Innovatsiooniliidu tulemustabeliks (Innovation Union Scoreboard), viimane nimetus on praegu Euroopa innovatsiooni tulemustabel (European Innovation Scoreboard). Mõõdetakse järgmisi näitajaid: 3 1) Inimkapitali arengut ja väärtust. Siin all on mõõdikuteks kõrgema hariduse omandanud inimeste osakaal ning hinnatakse inimeste haridustaset
Kuni Riigikohtu eelmainitud lahendini 3. maist 2001 kehtis nimemuutmisel paradoksaalne kord, et eesti rahvusest või eestipärase perekonnanimega isikud ei saanud uueks perekonnanimeks valida mitte-emakeelset nime, küll aga said mis tahes keelse perekonnanime omale valida muust rahvusest Eesti kodanikud. 1990. aastate algupoolel levis nende hulgas tendents muuta oma nimed eestikeelseks (Rein Sikk, Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest Luiged. Eesti Päevaleht 27.10.1999). Nimevahetuse tippe oli 1993. aasta, mil Tallinna perekonnaseisuametis soovis uut nime saada 643 isikut, suurem osa neist kandis venepärast nime (Kaie Ilves, Kuidas muuta nime? Õhtuleht 7.09.1995; Urmas Seaver, Tallinlased on agarad nimevahetajad. Sõnumileht 3.06.1997). Ilmselt tehti seda oma laste tuleviku nimel ja selleks, et Eestis paremini hakkama saada (Rein Sikk, Virumaal eestistatakse nimesid. Eesti Päevaleht 24.03.1997).
Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim. Kõigeolulisem on vast see, et Augustus võttis endale nimeks ka Caesar, see viitab otseselt tema vanaonule, kes ta oli lapsendanud, kuna Julius Caesar oli pärast surma jumalaks kuulutatud, siis ka Augustus võttis endale nime Jumalikkuse Poeg. Nimetus Augustus suursugune, kõrgeaulik jne, anti talle senati poolt, seda andes tehti läbi sakraalne nimevahetuse riitus. Augustus oli ainus kes oli II triumviraadist järgi jäänud ning ainuvõimu temale andmise poolt oli ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juhataja, ta võttis endale ka mitmeid riigiameteid. Ta võttis endale ka pontifex maximuse (suurim sillaehitaja) ehk ülempreestri kohustused, ka kõik järgnevad keisrid kandsid selle nime, senat andis Augustusele ka aunimetuse Isamaa Isa. Kui Augustus võimule tuli siis teatas ta senatile et ta