M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu
luuletajate-sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu ,,Kasvuhooned" ja draama ,,Printsess Maleine". Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks. ,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. Erakordselt menukas osutus ,,Pelléas ja Mélisande". Tema loomingu tipuks loetakse näidendit ,,Sinilind", mis kujutab endast rahvalikku muinasloo sümbolistlikku töötlust. Peale näidendite on Maeterlincki sules ilmunud arvukalt filosoofilisi esseid. Teda on nimetatud mõtlejaks, kes nägi oma ülesannet eluõpetuse jagamises kõigist eluraskustest hoolimata ja võib olla isegi nende kiuste. Ta oli veendunud, et õnne allikas on inimese
) Olovernes uurib, et miks mees teda tappa oli tahtnud. (Sel silmapilgul tuleb Juudit ühes ümmardajaga sõdurite saatel välisuksest sisse ja jääb rahva varju seisma.) Nimetu vaikib endiselt. Olovernes laseb nimetu käed köidikutest vabastada ning ka tema sõjariistad temala tagasi anda. (Sõjariistad tuuakse, aga niipea kui Nimetu oma pistoda kätte saab, tormab ta välgukiirusel Olovernese kallale, kelle ta ootamatuses võiks tappa, kui see mitte ise Nimetul sõjariista käest maha ei lööks mõõgaga. Jahmatus. Nimetu jääb norus peaga Olovernese ette seisma, kes põlevail silmil talle näkku vahib.) Olovernes tunnustab Nimetu julgust ning tahab temaga sõpradeks saada. Nimetu räägib ,et oli kord kuulus sõjamees omal maal ning, et tema nimi käis suust suhu, ent nüüd ei räägi temast enam eikeegi, nüüd räägitakse hoopis vaid Olovernese nimest. Olovernes uurib, et kas Nimetu tahab teda veel endiselt tappa
sümboleid ning ennete, unenägude ja unistuste kehastust lavakujudes. Rahvamuinasjuttudes ei tunta selget vahetegemist asjade näilise välise külje ja tegeliku olemuse vahel naq Maeterlincki "Sinilinnus" see esineb. Kirjanik püüab jõuda lihtsuse juurde läbi keerukuste. "Sinilind" ku,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. jutab endast pigemini muinasjutu sümbolistlikku stiliseeringut. Inimkond peab alati edasi püüdma, eksirännakutel areneb ta ise. 6. LAGERLÖF, UNDSET, PEATEOSTE PÕHIPROBLEEMISTIK Lagerlöf Gösta Berlingi saaga kurjuse ja headuse võitlus, headus võidab. Jeruusalemm põhikonflikt johtub vastuolust kodukihelkonna ja Jeruusalemma vahel. Nils Holgerson- töö austamine, looduse ilu, loomade ja lindude armastamine. Hüljatu- sõjavastasus
annaabi.ee 
