Nimetu (0)

Austatud õpilased ja õpetajad!  Armsad isad ja emad! Ennekõike aga tänased 
päevakangelased – koolilõpetajad!
Tahaksin alustada oma tervitust Doris  Kareva  sõnadega:
Kirkuse, küpsuse, külluse üle
tumeneb tõsidus, tõuseb tähtede tuhakiri
tuletab tasakesti meelde: aeg. Mõõdumine.
Meile kätte antud varadest suurim on aeg,  kordumatu  ja asendamatu.
Aega saab arvestada ka teadmistes, mitte ainult minutites ja tundides. Mida me õppinud oleme – see 
on ajamõõtes kõige tähtsam küsimus.
Aja kulgedes saab see teile üha selgemaks.
Tänaseks on möödunud juba 12 aastat, sellest kui alustasite kooliteed. Selle  ajaga  
omandatud teadmiste hulk on haaramatu – alustades lihtsate sõnade veerimisest ja sõrmedel 
arvutamisest kuni samaväärsete teadmisteni, mis on teie õpetajatel.
Tänane päev tähistab selle pika ja raske õppimise aja lõppu, aga samas ka raskema ja 
huvitama aja algust.
Meidki, üheteistkümnendike, ootab ees sama katsumuste rada, millele  soovime  teie eeskuju 
järgides õnneliku lõppu leida.
Soovin, et te alati mäletaksite oma kooliaega koos klassikaaslaste ja õpetajatega, kes on 
teinud selle pika koolitee meeldivamaks.
Lõpetan oma tervituse ka Doris Kareva sõnadega:
kõigesse kogetusse
võlutult põimuv vaim:
peaaegu  kogemata  kohtuvad
vaimustuses
kõrgeim ja sügavaim.
Soovin teile õnne kooli lõpetamise puhul ja tuult tiibadesse.
Tänan!