Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesi...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
nimetused, tähtpäevade nimetused, ürituste nimetused, nime ja mittenime piir on sageli kokkuleppeline! Tähtpäevi suure tähega ei kirjutata ega ole kunagi kirjutatud. Ortograafiliselt pole samasugused: üritused suure nimega, teised on väikese tähega. Üritustele saab panna ka nimesid. Erialade nomenklatuur keemilised elemendid, lindude ja loomade nimetused jms. Nimedena koheldakse neid rahvusvahelises plaanis. Suured nimeteaduse käsiraamatud annavad nimeliike nagu domeeninimed, kirjutame väikese tähega, aga neid käsitletakse juba nimedena, lähevad kokku ärinimedega. Poliitiliste sündmuste nimed, meditsiini terminid, tuultenimetused, aastaaegade nimed, laadanimed jms. NIMEKIRJUTUS. Nimel on kirjalik ja suuline vorm. Nimi on ühtaegu tähis, saab küsida, millisel juhul nimi täidab oma funktsiooni paremini, kas suulisel või kirjalikul kujul? Üldiselt suuline kuju on
ja ärinimeõigust suunavate organite (Justiitsministeerium, äriregister) vahel; 3) propageerida jätkuvalt eestipäraste loomulike äri- ja ettevõttenimede moodustamise reegleid ja põhimõtteid. Kõigi nimeliikide puhul on vajalik selgitada laiemale avalikkusele nimekorralduse ülesandeid ja eesmärke, rõhutada eesti nimepärandi kui Eesti identiteedi kandja säilitamise ja kaitse tähtsust. Ülikoolides tuleks sisse seada onomastika e nimeteaduse regulaarne õpetus. KIRJANDUS Viited õigusaktidele Isikunimed Perekonna nime muutmise seadus 17. XII 1919. -- RT 1920, 2/3, 15. Seadus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta 4. IV 1921. -- RT 1921, 26, 21. Määrus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonnanimede seaduse teostamise kohta. -- RT 1921, 58. Perekonnanimede võtmise seadus. -- RT 1926, 11, 10. Perekonnanimede muutmise seadus 12.VII 1930. -- RT 1930, 57, 388.
annaabi.ee 
