KLASS: PEAJALGSED Peajalgsed(Cephalopoda) on kõrge arengutasemega limused. Peajalgsed on limuste hulgas kõige ebatavalisema kujuga, rööveluviisiga ning seejuures kõige täiuslikuma ehitusega. Peaaju on neil hästi arenenud, silmad on suured ja sarnanevad ehituselt selgroogsete silmadega. Väliselt ei meenuta peajalgsed esimesel pilgul millegagi oma sugulasi tigusid ja karpe. Mõelgem veidi järele jutt on ju kaheksahaarmelistest, kalmaarilistest ja seepjalistest just neid loomi nimetavadki zooloogid peajalgseteks. Peajalgsete nimetuse said need loomad seetõttu, et nende peas paiknevad kombitsad ehk haarmed. Peajalgsed on väga mitmesuguse suurusega. Mõned neist kuuluvad ujumi ehk nektoni kõige pisemate esindajate hulka, teised aga on selgrootute hulgas kõige suuremateks loomadeks üldse. Peajalgsete koda on taandarenenud. Kombitsad ehk haarmed ümbritsevad peajalgsetel pärjana suud. Kombitsatel paiknevad ühe või kahe reana, harvem kolme- või neljarealiselt iminapad.
Teadlikkus endast.; Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Teadlikkus võimalustest.;Oskus ja julgus ja Mittelineaarsus.In kui tervik (holistiline otsuseid vastu võtta. lähenemine). K-i ei vaadelda enam kui teed, vaid Teadlikkus endast; Võimed; Isikuom; Väärtused; kui lugu, mille kaudu jutustaja konstrueerib Huvid; Oskused/kompetentsid; Praegune jutustamise käigus ka iseennast. Mõned allikad eluolukord; Elustiili taotlused; Vajadused; nimetavadki konstruktivistlikku lähenemist ühe Otsustamise stiil selle põhitunnuse järgi narratiivseks lähenemiseks. Teadlikkus võimalustest; Tegevusvaldkonnad, Savickase järgi peaks aitama in sõnastada isiklikku elukutsed, organisatsioonid, töökohad; Tööturu missiooni, mis aitab neil mõista, kes nad on, seada võimalused; Majanduse trendid; Väljaõppe prioriteete ning hoida ennast valitud kursil. Kuna võimalused; Piirangud (lokaalne eripära, enda
randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul eelmisest asukohast veidi eemal veepiirile tagasi jõuavad. Nii moodi sikk-sakiliselt liikudes liiguvadki rannas setteosakesed ja liigub iga lainega nagu hüppeliselt mingis kindlas suunas kogu rannas aktiivne settekeha. Paljuaastast keskmist rannasetete liikumise suunda nimetavadki rannauurijad settevooluks. Setete liikumise mehhanismil pole aga voolamisega mitte midagi ühist! Randate hõivamisel ja kaitsmisel tehtud tüüp-vead. Ei arvestata veemuutustega, mis tulenevad kliimamuutustest. Nt veemuutusi, tormide tagajärgi, merejääd. Randade hõivamisel (sadamate ehitamisega) ei arvestata rannaprotsessidega eelkõige setete liikumise iseärasustega. Mis aga kõige hullem olen kohanud ka näiteks sadamaprojekte, kus
• laiaulatuslike juuremädanike tõttu on langenud Võra vähendamine ei lisa puule elujõudu, vaid puu seisukindlus; on pigem võtteks, mis võimaldab puud veel mõnda • puuvõra raskus on suunatud ühele poole (põh- aega säilitada enne tema lõplikku eemaldamist. Soo- juseks kasvukoht tiheda grupi servaaladel; mit- me puuhooldusspetsialistid nimetavadki võra vähen- meladvalisus või mitmetüvelisus, mille põhju- damist pargipuude või -puistute etapiviisiliseks uuen- seks on tavaliselt aastakümneid tagasi eemal- damiseks. damata jäänud konkurentladvad; pärinemine kännuvõsust vms); 2.5.3. Tulbastamine kui vägivald • puu või selle võraharu varjab väärtuslikku par- Tulbastamise ehk latvamise all mõistetakse puu lad-
annaabi.ee 
