Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
Laetud kehad mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. · Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903 aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi. · 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad.
Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). Tehniline töö. Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha sisenemis-, väljumis ja meaanilise töö algebralisest summast lt=ls+l+lv, mida nimetatekse tehn. tööks. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td süst.Tähistades td keha rõhu ja erimahu süsteemis sisenemisel p1 ja v1, avaldub sisenemistöö ls=p1v1, väljumistöö lv=-p2v2. Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv. Tehes vastavad asendused, saame: lt= p1v1+( v1∫ v2ni pdv)- p2v2. Tehniline töö lt avaldatase keha 1kg-le: lt=-p1stp2ni• vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi sisenemisel ja süsteemist väljumisel
Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole kahtlust, et kangelaslood jutustavad ammusest mükeene perioodist, sest ainult siis olid Mükeene, Trooja ja mitmed teised eepikas esile tõusvad keskused tõepoolest võimsad kindlused. Tähelepanuväärne on seegi, et eepostes on kangelaste relvad valmistatud pronksist, nagu mükeene perioodil, mitte aga rauast, nagu see oli eeposte loomise ajal
Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole kahtlust, et kangelaslood jutustavad ammusest mükeene perioodist, sest ainult siis olid Mükeene, Trooja ja mitmed teised eepikas esile tõusvad keskused tõepoolest võimsad kindlused. Tähelepanuväärne on seegi, et eepostes on kangelaste relvad valmistatud pronksist, nagu mükeene perioodil, mitte aga rauast, nagu see oli eeposte loomise ajal
annaabi.ee 
