eksemplari, tehtud telesaade nii lavalist tegevust publikule tutvustatakse ei anna Raua raamatule midagi juurde. Korratakse lugusid, mis on juba raamatuna ilmunud. Ent kui raamat oli/on haarav ja tempot kruviv rokihitt, siis Vanemuise laval näeb vaid ähmast mälestust millestki, mis võis nimetada rokiks. Need, kes loodavad kaasa elada Vanemuise mõne aasta tagusele rokkooperile «Ruja», peavad pettuma. Ent teater ei nimetagi «Musta pori näkku» rokklavastuseks või -muusikaliks. Ametlikult kannab Andres Noormetsa lavastus määratlust «lauludega mokumentaalne talksõu» (libadokumentaalfilm). Nalja Vanemuise uuslavastuses saab, sest parodeerida-karakteerida «Musta pori näkku» näitlejad oskavad. Vanemuine ja Noormets võtsid pureda raske ülesande ning jäid raamatule alla. Samas pole kõik sugugi kadunud esietendusel olid näitlejad nähtavalt pinges. Kui
7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3. Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? *olid majanduslikud raskused *kasvav tööpuudus *rahulolematus 4. Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? *tähtsal kohal rahva kui teriviku heaolu *egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele 5. Kuidas sai Mussolini võimule? Ta lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium
iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid. 2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis). 2.4. Tagumine sääreluuarter (a
etenduse lõppedes selline tunne, et see võiks olla lihtsalt vaheaeg, mitte veel päris lõpp. Lavastuses jäi arusaamatuks Kristi haiguse teema. Ratasepp tiris omale ümberkeritud rätiku eest, paljastades selja, ja näitas Indrekule mingit seljal asuvat märki, mis Indreku arvates suisa kena välja nägi. Mul aga oli romaani lugemisest meeles, et Kristil oli mingi rinnaga seotud haigus. Kuigi Tammsaare seda "viga" konkreetselt ei nimetagi, aga mina sain nii aru, et Kristil lõigati rind ära, seda eelkõige Kristi ema sõnade järgi, kui ta ohkab Kristi optimistliku arvamise peale, et kes seda viga ikka näeb, see jääb riiete alla, et "mis sa, laps, ka nendest asjadest tead..."
16. Mõistepõhises terminibaasis on sünonüümid ühes mõistekirjes, viited tehakse mõistekirjete vahel, ja iseendale viidata pole mõtet. Sünonüümiviide omabki mõtet ainult sõnapõhises sõnastikus, ja mõistepõhisest terminibaasist saadakse need automaatse sõnastikuks- teisendamise käigus. 17. Võõraid keeli sobib korraldada Eesti-spetsiifiliste nähtuste, näiteks meie õigussüsteemi või rahvakultuuri osade nimetamisel. Neid keegi peale meie tolles võõrkeeles ju ei nimetagi, st võime tolle prantsuse sõna siin omavahel kokku leppida 18. Mõiste näide on sisuline, nt koera näide on puudel. Termini näide on kasutusnäide, nt koera näide on Martin läks koeraga jalutama. 19. Infot korrata on mõtet pabersõnastikus, mille kasutajamugavus on olulisem kui trükikulud - et lugeja peaks vähem lappama. E-sõnastikus on otsisüsteem parem, midagi niikuinii ei lapata ja infot korrata mõtet ei ole. 20