arhiivide Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP-aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). Interneti ohud Internetis ei ole kõik ainult hea. Nagu iga asjaga on internetis enda kurjategijad. Sealt võid tõmmata omale viiruse, või varastatakse inimese identiteet. Küberkiusajads - arnaselt mänguplatsile on ka internetis piisavalt kiusajaid. Need võivad olla nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud.
Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP- aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). 9 Kasutatud kirjandus · http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng2.htm · http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#L%FChike%20Interneti%20ajalugu · http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm · http://www.arvutiweb.ee/
kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud. Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP- aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD). 7 Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng2.htm http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#L%FChike%20Interneti%20ajalugu http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://www.arvutiweb.ee/ http://www
ühendava infosüsteeme kindlustava andmevahetuskihi x-tee võimalikku käideldavuse kadu. Tõsiseks ohuks on ka üldkasutatava andmesidevõrgu (Internet) ja selle kasutust tagava riikliku tähtsusega Eesti riigiasutuste magistraalvõrgu PeaTee käideldavuse kadu. Enamiku välisühenduste, eelkõige merekaablite üheaegne katkemine võib kaasa tuua ka Eesti välisesinduste andmevahetust kindlustavate virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) töö katkemise. Ründed nimeserveritele (DNS) häirivad andmevahetust, sest vajalikud andmed ei jõua ettenähtud adressaadini. Sissetungijad üritavad DNS- informatsiooni muutmise teel ära kasutada usaldusühendust kohtvõrgu eri süsteemide vahel ning mõnikord ka erinevate kohtvõrkude vahel. Kuna enamik teenuseid tugineb 35 juurdepääsu lubamisele-keelamisele nimeserveritele, tuleb sealset informatsiooni lugeda kriitiliseks teabeks