Nimekorraldus on põhimõtete ja praktiliste abinõude süsteem, mis peab riigi ja ühiskonna huvides kaasa aitama nimede põhifunktsiooni täitmisele. Põhifunktsioon tuleneb nime enda definitsioonist, mis levinuimal kujul sisaldab järgmist: nimi on nominaalfraas, mis ökonoomsel viisil, atributatsiooni vältides, eraldab ühe üksikobjekti tema tülikalt sarnaste liigikaaslaste seast (Saari 1963 põhjal). Nimekorraldus hõlmab kolme nime funktsiooniga seotud aspekti: 1) nimeobjekt e nime denotaat, s.o olend, ese või nähtus, mida nimega tähistatakse; 2) nimi (tähis) ise; 3) nimetamise akt e see, mille abil luuakse seos nime ja nimeobjekti vahel. Neist nimeobjekt huvitab nimekorraldust eeskätt sedavõrd, kuivõrd täpselt on see piiritletud. Kohanimede puhul on nt tähtis fikseerida nime nn toimeulatus, s.o kui suurt ala mingi nimega tähistatakse; raskusi võib nt olla soode, metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide
Rohkem on kohanimesid seal, kus inimene aktiivselt tegutseb, ja rannal, kus nimerohkust tingib maastikuvormide mitmekesisus. Kohanimesid nime (= tähis = keeleline väljend) järgi liigitatakse nii: a) keelsus d) vanus b) struktuur e) staatus ja kasutus c) päritolu f) Kohanimesid denotaadi (= nimeobjekt = füüsiline ese) järgi liigitatakse nii: a) asustusnimed ehk oikonüümid d) haldusüksuste nimed ehk horonüümid b) vetenimed ehk hüdronüümid e) teenimed ehk dromonüümid c) mäenimed ehk oronüümid f) Kohanimesid liigitatakse ka koha suuruse järgi: oluline on nime kasutajaskond, mitte objekti enda suurus. a) mikrotoponüümid = pisikohanimed
Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav sekundaarne), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud. Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised. Kõige tavalisem liigitada nimeobjekti enda järgi, e millele me nimed oleme andnud. Nimeobjekt=denotaat=tähend=nimetusalis. Elusolendite nimed ja elutute asjade nimed. Suur osa termineid pärineb kreekakeelest. Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada rühmadeks: individuaalnimed, mis pannakse ühele inimesele. Rühmanimed e perekonnanimed. Patronüümid e isanimed. Loomanimed e zoonüümid. Põhiliselt koduloomadele. Mütonüümid e mütoloogilised nimed.
annaabi.ee 
