Seega hüpotees, et eelmise aasta tulemused on selle aastaga võrreldes samad, ei leidnud kinnitust. Jõgevamaa nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni ja gümnaasiuminimed on õpilastele pandud nelja aasta jooksul (aastatel 1996-2000), siis näeb, et kesk- ja vanemaealiste hulgas on populaarsed teistsugused nimed. Seega hüpotees, et gümnaasiumi nimed ei kattu Jõgevamaa populaarsemate nimedega leidis kinnitust. Saadud tulemustest võib järeldada, et ka lühema aja möödudes nimemood muutub, antud juhul muutus see Jõgevamaa Gümnaasiumis ühe aastaga. Kolmaski hüpotees, et gümnaasiumi enim levinud nimed ei kattu nende sünniaastatel lastele pandud nimedega, ei leidnud kinnitust. Nii tüdrukute kui ka poiste nimede hulgas leidus mitu nime, mis olid samad sealsete andmetega. Meeste seas oli neid kolm, naiste seas üks. Väga huvitav asjaolu, et Jõgevamaa Gümnaasiumis käivad mitu õpilast, kelle nimi on populaarne olnud üle terve Eesti.
kanooniline nimistu. Nimistus olid ka keerulised kreeka laenud, kuid rahvale sobisid neist vaid mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt Vladimir+Lenin=Vladlen, Pjatšvet (st viisaastak nelja aastaga). Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška. Endised Nõukogude maad võtsid Nõukogude-aegse nimemalli üle ja pole seda mõnel pool tänaseni muutnud. 7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti isikunimede uurimine.
20.21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiski uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest. Niisiis iseloomustab eesti eesnimistut 1) nimede paljusus (iga uus nimemood toob kaasa uusi nimesid, mis hõlpsasti eelmised välja vahetavad); 2) nimemoe kiire vaheldumine; 3) avatus võõrapärasusele (nimesid nii laenatakse kui ka jäljendatakse võõrapärasust omanimedes, nt liidete, võõrtähtede rohkusega); 4) julge nimelooming (tehisnimed 20. sajandi alguses, sarnased protsessid hiljem, 1950.1970. aastatel ning analoogne käitumine ka hiljem). 1999. aastal said eesti lapsed kokku u 3200 erinevat nime. Aastatel 19902000 sündinutel (165 091 last, k
annaabi.ee 
