Hiljem tuli isanime lõpuks –itš lõpp, millest kõigepealt sai aadlike nimi. Kui inimest ametis ülendati, võis ta saada nime taha –itš lõpu. 19.saj see lõpp laienes kõikidele ja sai rahvalikuks nimemalliks. Perekonnanimesid Venemaal hakati panema juba keskajal, aga polnud kunagi kohustuslikud. 1860, kui pärisorjad vabastati, ei tehtud neile kohustuseks võtta perekonnanime, aga Eesti aladel võeti. Nõukogude ajal võtsid venelased endale perekonnanime. Ida-Slaavi nimemallile on omane kanooniline nimemalli väike hulk: keskmiselt on laias kasutuselt on olnud 40–50 mehe- ja naisenime, kuna õigeusukirikul oli omaette kanooniline nimistu. Nimistus olid ka keerulised kreeka laenud, kuid rahvale sobisid neist vaid mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt
1. Alam individuaalnimi, see, mille araablane saab endale. Nt Muhammad, Assad 2. Kunya hüüdnimi, selle alla võetakse kaht sorti nimesid: tüüpiline sufiks abu, mis tõlkes tähendab ,,isa" 3. Nasab isanimi või esivanemanimed. 4. Laqab lisanimi. Tavaliselt elukutse või ideede järgi nimeks antud osised. Riigiametnikele, kirjanikele iseloomulikud. 5. Nisba viide usulisele, sotsiaalsele, poliitilisele kuuluvusele. i. Hiina nimemallile omane see, et perekonnanimi on ühesilbiline. Perekonnanimede valik on väike. Kokku vaid mõnisada perekonnanime. Levinumad on Zhang, Wang, Li, Zhao. Hiinas sama esinime kandvaid inimesi peetakse sugulasteks? Jaapan ei saa kunagi kindel olla, milline on perekonnanimi ja milline eesnimi. Eestlaste isikunime kujunemine Allikate järgi olid kasutusel üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed jms). Eduard Roos eristanud nelja perioodi: - Muistsed isikunimed
02.1995 vastu võetud keeleseadus (RT I 1995, 23, 334 jj), mille 5. peatükk on ,,Nimed, nimetused ja teave". Sätted puudutavad kohanime keelt (§ 19), Eesti kodaniku nime kirjutamist (§ 20), asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetust (§ 21) ja nime rahvusvahelist kuju (§ 22). Võrreldes 18.01.1989 vastu võetud eelmise keeleseadusega on nimesid käsitlev osa praeguses lakoonilisem, puuduvad ka mõned vajalikud sätted, nt isiku õigus omarahvuslikule nimemallile (oli varasemas seaduses); ebatäpselt on sõnastatud nimede ümberkirjutust käsitlevad laused (viidatakse Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisele muudes tähestikes, ent ei mainita muukirjaliste nimede ümberkirjutamist Eesti dokumentidesse). Otseselt nimesid käsitlevatest õigusaktidest on praegu olemas kohanimeseadus, isikunimeseaduse eelnõu ja ärinimesid hõlmav äriseadustik, samuti mitmeid rakendusakte (eriti kohanimekorraldust puudutavaid)
annaabi.ee 
