7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg, .mpg, .mpv2, .wm, ja .wmv. 11) Arvutiviirus on on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Esimene samm oma arvuti kaitsmiseks on korralikult paigatud operatsioonisüsteem. Kõigil Windows XP kasutajatel peaks peal olema SP2 ja IE7. Parima turvalisuse tagab
kõvaketas), DokumendidPildid on tee (juurkataloogis on alamkataloog Dokumendid, selles omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt). Failide liigitamine Failid võib jagada järgmistesse klassidesse: Andmefailid ehk dokumendid (document) need sisaldavad andmeid: teksti, numbreid, pilte jms. Programmifailid ehk programmid (program) nendes on kirjas kodeeritud juhised arvuti jaoks. Programmifailide nimelaiendiks on .com, .exe, .bat, .pif. Süsteemifailid - vajalikud arvutiga töötamiseks. Faili suurust (pikkust) mõõdetakse baitides (vt. ka eestpoolt `Mäluühikud'). .Ikoon (icon) on pildi ja teksti kombinatsioon, mis esindab mingit programmi, faili või kataloogi. Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal
viimast tähemärki ning asendab vahepealsed tähemärgid kolme punktiga. Nimes võib kasutada kõiki numbreid ja tähti ning tähiseid : $, alakriips ja sidekriips. Teisi tähemärke kasutada ei tohi ja tühikut (ϖ) loetakse nime lõpuks (AutoCAD kontrollib nime õigekirjutust!). Punkti võib nimes kasutada, sest arvuti hakkab nime koos faili laiendiga vaatama lõpust ja tagantpoolt esimese (eest – vimase) punktile järgnevad tähed loetakse nimelaiendiks ja selle punkti ees olevad tahemärgid annavadki NIME . Nime suurim lubatud pikkuse tähemärkides määrab põhimuutujaga EXTNAMES < 1 >: EXTNAMES = 1 – võib kasutada nimesid pikkusega kuni 256 tähemärki: suur- ja väiketähed A ... Z, a ... z, numbrid 0 ... 9, tühikuid ja _ , - . $ ning kõiki erimärke, millel just pole AutoCAD-seisukohalt eritähendusi;
käsunupp Preview, siis näidatakse nende kirjapilti). Redaktoriboks Height: näitab teksti kõrgust. Kui kõrguseks võtta null, siis tegelikku kõrgust küsitakse teksti igakordsel kirjutamisel joonisele, vastasel juhul seal enam kõrgust ei küsita. Saab kehtestada rea eriefekte: · Upside Down märgid se alla (on võimalik vaid nende fontide korral, mille kirjutatakse kõrguse suu- nimelaiendiks on .shx); nas peegeldatuna ("jalad · Width factor laiustegur (vaikimisi on ülespidi"); normaallaius · Backwards märgid kir- jutatakse laiuse suunas peegeldatuna; · Vertical märgid kirju- tatakse püstkirjana ükstei- 18 Joonis 13. 1