Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel teistesse keeltesse?1 Ideele uurida Neitsitorni nimesaamise lugu, suunas mind muuseumi Kiek in de Kök-i juht Toomas Abiline. Suur tänu talle selle eest!
kohanimede uurimus 1955 ilmus Helsingis. Nimepoolest ainus kogu eesti kohanimesid käsitlev teos. Kettunen tugines Eiseni materjali (ja nende vigadele). Kettuse enda fantaasia oli liiga suur nimede seletamisel. Eesti kohanimeuurijad: Eisen. Kirjutas palju 20ndatel Eesti Kirjanduses ja ajakirjanduses. Suurim jälg sellega, et käsitles Saksapäraseid kohanimesid, kus toodud nimesid, mis säilitanud algupärase nimekuju, aga eestipärane tulnud mõisniku nimekujust. Saareste ja Ariste. Paul Johansen oli enne sõda Tallinna linna arhivaar. Tähtteos oli 33ndal ilmunud Taani hindamisraamat Eestimaa nimekiri. Nimekirja nimele püütud leida vaste tänapäeva Eestis. Umbes 490 nime loendis, nendest kümmekond sellised, mille kohta pole mingeid jälgi võimalik leida. Suur osa on täiesti usutavad. Pärast sõda: Alvre. vere lõpulised sõnad. Valdek Pall suurkuju uurimises. Piirkondlike uurimiste sari. Leidis, et tuleb uurida detailselt üksikpiirkondi
Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust. Maailma riikide nimed- tihti pärinevad naabritelt. Eesti lähinaabritel soomlastel ja lätlastel tuli eesti nimi neile lähimate maakondade järgi, soomlastel-virumaa, lätlastel-ugandi. Mõnikord nõuavad riigid ise kuidas nende nime kirjutada.Elevaniluuranniv vr Cote d`Ivore, ametlikus asjaajamises võib olla ka Hellase vabariik, mitte Kreeka vabariik. Vaidlused Gruusia nime osas. Nimelt on Gruusia venelaste poolt pandud halvustav nimi. Eestis propageeritakse eelkõige Georgiat
annaabi.ee 
