kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma siis, kui tüvevokaal või käändelõpp liitub tummale häälikule. Nimetuletiste moodustamine: Nimetuletis kirjutatakse väikese algustähega, kuid muutmata nimekujuga. Harjutus 9 Kusniewiczile, Kuusile, Kuusbergile, Kuusinenile, Kuusele, Kuuseoksale, Kuveiti, Kõrvemaale, Kõverjalale, Kõvamehele, Kõuele, Kärknasse, Flaubertile, Rabelaisle, M de Montaigneile, Montesquieule, Diterotle, Dumasle, Balsacile, Verlaineile, Franceile, Camusle, Sartreile, Palmsesse, Panamasse, Passausse, Peetrile, Upale.
kuni 19. sajandini. Romantismi vaimus sai neitsitorn millalgi 19. sajandil luulelisema nimekuju ja tõlgenduse: Mägdeturm, Mädchenthurm. Esimene nimekuju tähistab eesti keeles toateenijat, teenijatüdrukut; teine otseselt neiut. Sellise nimekuju andmine oli läbi kantud romantistlikust ideest personifitseerida selline ajalooline objekt, anda sellele teatav lisaväärtus. Uue nimekujuga kaasnes näiteks müüt, nagu oleks kunagi pärast Liivi sõda siin tornis kinni peetud tänavalt leitud lõbulinde. Tegu oli ja on pelgalt mütologiseeritud legendiga, sest see ei ole kirjalikult tõestatav. 19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on kirjutatud põgusalt Revali ajaloost ja avalikest asutustest. Neitsitorni mainitakse esimest korda 1895
maetud Tartu Jaani kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (16541704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoege, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus alates 1795. aastal nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusesse, kuni mõisahoone võõrandati 1919. aastal Eesti Vabariigi poolt. 1923. aastast asus lossis tegutsema Puurmani kool. Tänapäeval asub mõisa peahoones Puurmani Gümnaasium. Mõisahooned ja park Mõisakeskuse ja lossi ees on prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja puudealleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki. Lossi taga on aga
Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus, budism,kalvinism,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima 4
mängima. 148 Sellega seoses meenutab H. Joon: “Hendrik Karu jutust on meeles, et “Karutsi jätsi” mängitud lood olnud väga hoogsad. Tihti jäänud tantsuruum kitsaks ja tantsijad keerutanud pillimeestele ja pillidele peale. Tantsijate eemalehoidmiseks pannud kontramees Juhan Kadak poogna otsa terava nõela”. 149 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007. 150 Ka nimekujuga Scherbakof. Siirdus H. Joone andmetel hiljem Peterburi, kus temast sai professionaalne viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97). 151 H. Joone perearhiivis. 73
annaabi.ee 
