ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutatakse uusi asju, siis on vaja mõelda nendele uuetele asjadele eesti keelseid vasteid.
Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli. Ülesanded · arendada keelekorralduspõhimõtteid, täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh vajaduse korral uuendades asjakohast määrust), selgitada neid kõigile keelekasutajatele
eesti kirjakeel oleks hea ning kasutajaskonnal oleks võimalik kasutada seda nii oma tunnete väljendamisel kui ka mistahes muul elualal. Keelekorraldusel on justkui kaks erinevat funktsiooni: ühelt poolt ta kiirendab keele muutumist (rikastab sõnavara, eelistab liitsõnamoodustuses s-liitumist) ning teiselt poolt jällegi pidurdab muutumist (näiteks eelistab järgarvsõnade kasutust). (Erelt 2001: 23-24) Eestis jaguneb keelekorraldus üld- ja oskuskeelekorralduseks ning nimekorralduseks (Hennoste, Pajusalu 2013: 20). Keelekorraldusega käib käsikäes keelehoole. Kui keelekorraldus annab soovitusi keele rikastamiseks/arendamiseks, siis keelehoole rakendab praktilised toimingud keelekorralduse jagatud soovituste elluviimiseks (Hennoste, Pajusalu 2013: 20). Eelnevast nähtub, et keelekorraldust ja keelehoolet üksteisest eraldi käsitleda ei saa. Eesti kirjakeele normide kujundamise eesmärgiks on saavutada ühtne kirjakeel. Tiit
sellesuunaline tegevus koonduks. Seni on sama ülesannet täitnud vabatahtlikus korras Emakeele Selts ja Eesti Keele Instituudi ning ülikoolide töötajad. Nende kohustused ja õigused isikunimekorralduslikes küsimustes ei ole kusagil reglementeeritud, samuti ei ole nende tööd eraldi tasustatud. Riikliku isikunimekomisjoni loomine võimaldaks süstemaatilisemalt isikunimekorraldust edendada. Riigipoolne tugi annaks võimaluse luua või omandada nimekorralduseks vajalikud andmebaasid. Praegu haldab rahvastikuregistrit AS Andmevara, kust nimeandmete omandamine käib üksikutele uurimisasutustele rahalises mõttes ülejõu. 3.3.2 Isikunimede keelsus Eesti eesnimesid jagatakse traditsiooniliselt eestikeelseteks ja võõrkeelseteks. Eestikeelsete hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4)
annaabi.ee 
