põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide kohta ja nimestike (Red List) koostamist, mis on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Red List kui töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai skaala; Seire ehk monitooring. Kolm tasandit punastel nimekirjadel: rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik. NB! Ohu(staatuse) kategooriad, st liigid lahterdatakse ohustatuse, mitte harulduse põhjal! Praeguseks 9ne jaotus. Red List ohukategooriad (2001) 1: Regionaalselt välja surnud RE; Looduses hävinud EW; Äärmiselt ohustatud CR; Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22
Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus, lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2
karistus, mida kohus saab karistust määrates vaagida. Ajalugu tunneb nii soolisi, varanduslikke kui ka hariduslikke tsensusi. Ühetaolisus tähendab, et kõigi hääletajate hääl on sama kaaluga. Tavalisel üks hääl. Samuti seda, et ringkondade vahel jaotatud mandaatide arv on võrdeline hääleõiguslike kodanike arvuga. Uuemad tõlgendused lisavad ka selle, et erinevatel kandidaatidel või nimekirjadel peab olema samasugune võimalus propagandaks. Eesti põhiseaduses on järgmised vanusetsensused: aktiivne valimisõigus (õigus hääletada) on Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18 ja kohalike omavalitsusüksuste (valdade ja linnade) volikogude valimisel 16 aastat (vt põhiseaduse §§ 57 ja 156) ning passiivse valimisõiguse (õigus kandideerida) korral Riigikogusse ja Euroopa Parlamenti 21, valla ja linnavolikogusse 18, Vabariigi