Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 20 PIKIMAT JÕGE Vooluveestik (m Lang Vooluhulk suudmes
6. Madal-Eesti düsetroofsete järvede valdkond pinnakate on õhuke, järved asuvad sageli karbonaatsel aluspõhjal. Lubiainete ja humiinainete kuhjumine. Väikese puhke-ja kalamajandusliku väärtusega, sobivad veelinnukasvatuseks 7. Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed · 1755 jõge, oja või kraavi · Arvestades jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust võiks Eesti jõgede arvuks lugeda siiski 200 · Järvede nimed sealt kust jõgi läbi läheb, selle nime ta ka kannab · Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu · 10 jõge on pikemad kui 100 km · Pikim jõgi Võhandu, kui arvestada läbivoolu Vagula järvest 162 km · Jõgede pikkuse arvutamine · Laevatatavaid jõgesid väga (Narva ja Emajõgi) · Jõgede veereziim iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine
Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve – Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. Pikimad on: Võhandu (162), Pärnu (144), Põltsamaa (135), Pedja, Keila, Kasari, Piusa, Pirita jne.