Elu võimalikkusest Gröönimaal Gröönimaa on maailma suurim saar. Suurem osa asub põhjapolaarjoonest põhja pool ja on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Saar on peaaegu täielikult kaetud jääkihiga, mis on kohati üle 3000 m paksune. Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem PõhjaAmeerika kui Euroopaga. Üle 80% saarest on kaetud igijää ja jäävaba ala on 410 449 km2.. Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu.
Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Björn Islandisse sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks
INUITID Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli
.....................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................................................................3 Asend ja kliima....................................................................................................................... 3 Taimed ja loomad....................................................................................................................4 Inimene Gröönimaal............................................................................................................... 4 Ajalugu....................................................................................................................................5 Kokkuvõte ..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................
Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks : 1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / )
annaabi.ee 
