Majandus oli ruineeritud, ettevõtteid ei suudetud varustada, tarbeainetest oli puudus suur, toiduainete puudus ähvardas näljaga, inflatsioon põhjustas rahanduslikke raskusi. Sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle pooleteise miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. Valitsus oli segaduses, välislepingud ei lubanud sõjast väljuda, kuid halvenev seisukord ei lubanud seda ka jätkata. Räägiti paleepöördest keisri asendamiseks suurvürst Nikolai Nikolajevitsiga ning riigipöördest monarhia asendamiseks demokraatliku vabariigiga. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele. Poolakad kuulutasid 5. Novembril 1916 välja iseseisva Poola riigi. Samad ideed olid ka Soomes ja Baltimaadeski. Kõik poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis olemas.
Järsku ilmus restorani rõdule aluspükste väel Bezdomnõi, kes utsitas inimesi professorit (konsultant, spioon jne) üles otsima, kuna tema olevat Berliozi mõrvas süüdi. Inimesed üritasid teda rahustada, rääkides, et ta olevat kõigest sokis ja et see on täiesti normaalne. Bezdomnõi ärritus selle peale, tekkis mäss ja mehele kutsuti järgi auto, millega ta toimetati vaimuhaiglasse. VI peatükk Tegelased: poeet Rjuhhin, Nikolajevist (23-aastane), doktor Rjuhhin jõudis koos Nikolajevitsiga hullumajja. Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e
Peala tunniajasat ootamist läksid nad alla kohvikusse. Seal kuulsid nad Berliozi traagilisest õnnetusest esmakordselt. Mõne aja pärast märkasid nad valget kuju ja tulukest. Arvati, et see on kummitus, kuid tegelikult oli tegu Ivaniga. Ta käitus nagu hullumeelne otsides välismaalast kohviku laudade alt.Ta võeti kinni ning saadeti hullumajja. Kuues peatükk: Skisofreenia, nagu oligi öeldud Rjuhhin(üks MASSOLIT-i liige) läks poeediga kaasa. Doktor uuris, mis Ivan Nikolajevitsiga oli juhtunud. Ivan (32.aastane) üritas hullumajast põgeneda. Talle tehti rahustav süst ning viidi üksikpalatisse. Rjuhhin oli Ivani käitumisest sokeeritud. Ta oli ka solvunud, et Ivan oli ta ,,vaenlane" (Rjuhhin imetles Ivani kirjutisi, kuid poeet vihastas selle peale ja sõimas Rjuhhinit). Seitsmes peatükk: Jube korter Stjopa Lihhodejev oli Varjeteeteatri direktor ning Berliozi naaber. 50-nda korteriga (korter, kus Berlioz elas)oli alati salapäraseid asju juhtunud
annaabi.ee 
