kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik. Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e vä he mus ra hvus e ks . Etnos e olulis e ks tunnus e ks on ke e l. Ma a ilma s rä ä gita va te ke e lte a rvu on ra s ke kindla ks te ha , a ga umbe s on s e e 2500-4000. Ma a ilma s e nim rä ä gita v ke e l on hiina ke e l , mida
t a - s oo dus t n ii sise met; s ioon õ im e s t u v õi se sside l a t s i v o p r o t a dal inf onkurent nikkonna ev to o tmis t ea du s- ja M d ek b ela Pid i n e ning tuste u p a os i n d a m aa v u ka t ur u l ; so uue
Sõjaväe kohalolek oli kohalikele elanike- kuni 1950. aastate keskpaigani Eestis, le ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud seejärel saadeti aga eestlastest noorsõdu- aladelt tuli põliselanikel lahkuda. Linna- rid teenima nn suure kodumaa avarus- de elamufondist võeti sõjaväe käsutusse tele. Eestlastel tuli tahtmatult osa võtta arvestatav pind. Sõjaväe ja kohaliku ela- ka sõjalistest konfliktidest, milles osales nikkonna suhted olid pingelised, eriti Nõukogude Liit (nt Afganistani sõda). sõjajärgseil aastail. Peamised konflikti- 1991. aastaks oli Eestis asuva Nõukogu- allikad olid sõjaväelaste üleolev suhtu- de armee käsutuses 1665 objekti kogu- mine ja kohati üsna massiline vägivallat- pinnaga 87 147 hektarit. Sõjaväeüksused semine, mille kohta on arvukalt teateid. paiknesid ligi 800 erinevas kohas, kus Eesti NSVs eksisteeris alates 1944
annaabi.ee 
