1. vladimir lenin 1917-1922, jossif stalin 1922-1953, nikita hurtov 1953- 1964, leonid brenev 1964-1982, juri andropov 1982-1984, konstantin ternenko 1984-1985, mihail gorbatov 1985-1991 2. Hurtov - nsvl liikus tsiviilhiskonna poole rohkem kui kunagi varem. Stalin - seadis eesmrgiks sotsialistliku hiskorra kehtestamist le kogu maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6. Komministid ritasid teostada riigipret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon, tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene sda 9. Kuna a...
Berliini mr Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli p...
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
annaabi.ee 
