Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nikerduskunstis" - 3 õppematerjali

Kuressaare linnus
3
doc

Kuressaare linnus

erilise võlu. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Tänu oma heale akustigale kasutatakse seda kontserdisaalina. Saalis asub ka Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (umbes 1497-1500). Oma virtuoosse lõikestiili ja soorejoonelise piduliku monumentaalsusega on reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordne, olles esile-küündiv kogu Põja-Euroopa kunstis. Pidurefektooriumi kõrval paikneb kabel, mis on kõrgeim ruum linnuses. Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga, mille keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur ja kaguseinas väike sakramendiorv. Mõlemad orvad on rikkalikult kaunistatud: konsoolidele tortuvad fiaalidega rippsambad, nende vahel asetsevad krabid ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Vanalinna arhitektuur
15
docx

Vanalinna arhitektuur

Ilmselt sellepärast vahetati välja ka Pontus De la Gardie sarkofaagi kaunistused: renessanss-obeliskid asendati barokkurnidega. Pärast põlemist taastati kiriku sisemus sedavõrd, et saaks jumalateenistusi pidada. Taastamistöödele olid palgatud kõik linna tislerid ja juba aasta pärast võis kirikut jälle kasutada. Uue altari ja kantsli valmistas puulõikemeister Christian Ackermann, kes oli pärit Königsbergist. Tallinna nikerduskunstis on Ackermanni tööd klassikalise baroki heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas. Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile.

Arhitektuur → Arhitektuur
102 allalaadimist
Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED
14
doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (u. 1497-1500). Kuulunud algselt meile praeguseks tundmatule altarikapile, asus reljeef aastail 1547 - 1791 sekundaarsena Kaarma kiriku vana altari korpuses. Oma virtuoosse likestiili ja suurejoonelise piduliku monumentaalsusega on Kaarma reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordseks nähtuseks, olles esileküündiv kogu Phja-Euroopa kunstis. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel - krgeim ruum linnuses. Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Mlemad orvad on

Kultuur-Kunst → Kultuur
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun