hüpoteesi testimiseks, ning selline eksperiment tõepoolest eksisteerib USAs, kuigi sellest on veel vähe teda. Peaaegu 20 aastat tagasi teostas hollandi arengupsühholoog Riksen-Walraven(1978) sekkumiseksperimendi, mille eesmärgiks oli suurendada lapsevanemate tundlikust ja suurendada virgutuse ulatust, mis nad annavad oma lastele. Valim koosnes 100 üheksa kuu vanusest lapsest ja nende emadest, kes elasid Hollendis Nijmegeni linnas. Kuna eelnenud uurimused olid näidanud, et töölisklassist vanemad on oma laste suhtes vähem tundlikud...tulid kõik uurimisobjektid töölisklassi perekondadest (Riksen-Walraven, 1978, lk 111). Emad ja nende lapsed jagati juhuslikult neljaks rühmaks, igaühes 25 diaadi. Emadele, keda Riksen-Walraven nimetas tundlikkusrühmaks anti lastevanemate töövihik, mis rõhutas ideed, et laps õpib kõige rohkem omaenda käitumise tagajärgedest (lk 112-113).
õppematerjalide saatmiseks vaid nalja. Aga minu sisemise tuuma taga on lühidalt kokku võttes asjaolu, et olen hingelt saarlane. Viire Sepp on sündinud 3. novembril 1955 Kuressaares kooliõpetajate perekonnas. Õppinud Tõrvas Patküla koolis ja Nõo Gümnaasiumis matemaatika eriklassis. Lõpetanud Tartu Ülikooli diplomeeritud matemaatikaõpetajana (1978) ja psühholoogina (1987). Magister Artium pedagoogikas 2002. 2008. aastal kaitses Hollandis Nijmegeni Radboud' ülikoolis doktorikraadi sotsiaalteadustes andekuspedagoogika ja -psühholoogia erialal monograafiaga ,,Eesti olümpiaadid: nende psühholoogiline ja hariduslik toime andekate õpilaste arengule" (,,Estonian Olympiads: their psycho- educational function in supporting talented students"). Kogu tööalane tegevus on alates ülikooli lõpetamisest olnud seotud praeguse Tartu Ülikooli teaduskooliga, mis varem on kandnud nimesid Tartu matemaatika- ja
ka Lille. 1672 alustas vahepeal Inglismaaga salalepingu sõlminud Louis XIV karistussõda Hollandi vastu, lootes kasutada Hispaania eeldatavat appitulekut Hollandile ettekäändena uueks sõjaks Hispaania Madalmaade vastu. Hollandlased avasid taas tammid ning ujutasid Prantsuse väed üle. Inglismaa loobus Louis XIV toetamisest. Prantsusmaa vastastega ühines ka Brandenburgi Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm ( Saksamaa), kes kartis oma Reinil asuvate väikevalduste pärast. 1678. sõlmitud Nijmegeni rahuga sai Prantsusmaa Burgundia vabakrahvkonna (Franche-Comté), mis Burgundia Ülemmaade jagamisel 1492 oli jäänud Habsburgidele. Osa Reini-äärseid valdusi õnnestus Prantsusmaal taasühendamiste (reunioonide) sildi all haarata endale kohtu teel, kasutades ära Vestfaali rahulepingute ebamääraseid formuleeringuid ning keisrivõimu seotust Türgi-vastase sõjaga. Kui Prantsuse kohtuvõimud olid ühe või teise ala tunnistanud
annaabi.ee 
