läbimõõtu) Millest Päike küll koosneb ? Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Kuidas Päike võib inimesi kahjustada ? Päike ise otseselt ei saa inimesi, ega Maad kahjustada, kuid kui sa ise vaatad Päikest siis sellest võib pimedaks jääda. Nii juhtus Joshep Plateauga. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates palju suurem kui muidu. Aga haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niiv aadeldakse heledat Päikest tavapäraselt kauem. Kui tahate Päikest vaadata ja ka oma silmi kaitsta siis tuleks kasutada päikeseflirtleid või tumedamat keevitusklaasi. ERITI TÄHTIS ! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint ja muud selline sobib hästi päikese lühiajaliseks vaatamiseks. Sest need asjad ei neela Päikese infrapunakiirgust . Kaitse oma silmi ja ära vaata mitte kunagi Päikest palja silmaga. 2 Sisukord : Lk. 1 Päikesesüsteem Lk
Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli
dusi, nii terviktasandil kui ka morfoloogiliselt. Teises osas toon sisse Peirce kolmeastmelise m¨argiteooria ning rakendan seda kanji morfoloogiliste m¨argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v~ordlen eri allikate m¨argi- morfoloogiaid ning esitan omapoolse struktuuri m¨argis~onastiku kande kirjeldamiseks. T¨o¨o oluliseks osaks on ka lisad, millest mahukaim esi- tab 522 m¨argi morfoloogilised seletused vastavalt S. Shirakawa Jit¯o . ~ Oigustatud on k¨usimus niiv~ord mahuka lisa otstarbekuse kohta. P~ohjen- duseks v~oin o¨elda, et aktiivne t¨oo¨ Jit¯o kallal on olnud u ¨heks p~ohiliseks k¨aesoleva t¨o¨o ¨argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka jaapani keelt mittevaldavale huviliste ringile v~oimalust piiluda Shirakawa kirjeldatud muinasm¨arkide maailma. 8 I P~ ohim~ oisteid J¨argneva p~ohim~oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse. M¨arkide
✂会意 ✁Koosneb luustikust 歹 ja 人. Vanasti korraldati mitmekordsed ふくそう ふうか matused 複葬. K˜oigepealt pandi surnukeha rohu sisse, et see a¨ ra laguneks 風化, ひんそう しゅう seej¨arel kabelisse 頻葬. Kirstus olev inimene on 囚. 死 pole niiv˜ord surm kui し pigem surnukeha ja laip nagu praegu 屍. Sageli kasutatakse foneetilise laenuna, じ し pronkskirjas n¨aiteks 治・司 asemel. 議類 ⇒亡 SEOTUD , KUNA 花 ON FONEETI - 議類 LIN ⇒崩