Mesopotaamia 1. Mesopotaamia on pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid mägedeni ulatuvates põhjapoolsetes piirkondades. Jõgede alamjooksul tasane maa jääb seevastu peaagu sademeteta. Põllumajanduses ei saa lootust panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tekitada katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas olnud võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. 2. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses
Jalavannisool mentooli ja piparmündiga jahutab, värskendab ning leevendab pingeid jalas, alandab turseid. Minu ema kasutab seda regulaarselt, alati pärast pikka tööpäeva. Samas kui ingveri ja sinepiga jalavannisool soojendab külmi jalgu ning ergutab vereringet. Mõlemad on 250 grammistes potsikutes. Suurepärast hoolitsust nii kuivadele ja karedatele kätele kui ka lõhenenud kandadele pakub sügavniisutav ja hooldav salv kätele-jalgadele. Lisaks rikkalikult niisutavatele kakaovõile, sheavõile, oliivõlile, avokaadoõlile ja aprikoosikivi õlile sisaldab salv ka emu õli. Emu õli saadakse austraalia päritolu lindude (emude) rafineeritud rasvast. Austraalia põlisrahvas on seda õli kasutanud sajandeid erinevate nahakahjustuste, põletuste, haavade, armide ning liigese- ja lihasvalude leevenduseks. Lisaks toodab JOIK ka veel eraldi niisutavat küüneõli ja käte-jalgade kreemi. Tooted näo hooldamiseks
Lämmastikku anda 70-90 kg/ha kohta kahes jaos kui liblikõieliste sisaldus on 15-30 %. Kui on üle 30%, kaotada 50% saagist. Vaheaeg muutub suve jooksul. Rohukasv kevadel kiirem. Kevadel läheb esimese siis ei ole vaja anda lämmastikväetisi. Suuremad lämmastikunormid ( üle 90 kg/ha kohta), samuti N saagini 15-20 päeva, aga 1 ja 2 ringi vahe on 15-16 päeva 2ja 3 ringi vahe on 20-25 päeva. Suve teisel väetiste andmine kevadel ergutavad eeskätt kõrreliste kasvu. Niisutavatele kõrreliste karjamaadele võib poolel tõuseb vahe 30-35 päevani ning sügisel isegi 40-45 päevani. Puhkeaja pikkust saab reguleerida anda N väetisi mõnevõrra rohkem, kuid korraga võib anda kuni 70 kg/ha kohta, vajadusel tuleb N norm väetamise ja niisutamisega. jagada 4 osasse. Karjatamise kestvus Mida rohkem on kõrreliste rohukamaras N, seda suurem on P-K väetiste tarve
Mesopotaamia send ja looduslikud olud Terminiga Mesopotaamia (kreeka keeles jõgede vaheline) tähistatakse Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksu alasid. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast aga Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid Mesopotaamia mägedega piirnevates põhjapiirkondades. Jõgede lõunapoolne tasane alamjooksuala jääb seevastu peaaegu sademeteta. Lootust ei või panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tuua kaasa katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe rannikul on aga suured kunstliku kuivenduseta põlluharimiseks kõlbmatud sood ja pilliroovõsad. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii
annaabi.ee 
