MALI Riigi pindala: 1 240 192 km2 Riigi rahvaarv: 16 955 536 inimest (2015) Põllumajandusliku maad kokku: 34.1% Põllumaad 5.6%, püsikultuuride all 0.1%, heina- ja karjamaad 28.4% Niisutatav maa: 3,780 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 2,494ha A. Kokkuvõte Mõlemal on head eeldused. (Alguses üritasin üht tuua välja, kuid siis tulid teise riigi plussid esile, nii et lõpuks pidin otsustama mõlema kasuks) Jaapan: palju niisutatavat maad, põllumaa osahulk on suurem, inimesed haritumad, kogenumad, tööjõud suur. Oleks kindel, et põllumajanduse arendamine on tulu toov ja kasulikum. Mali: Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta palju, karja- ja põllumaad palju, inimeste teadlikkuse tõstmine tõstaks ka oskust maad harida ja tähendaks paremat põllumajandust. Malis põllumajanduse arendamine tõstaks riigi üld tegureid aga põhiliselt inimeste enda võimekust
kaasa kuumad suved (+25C) ja külmad talved (-0C), rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme, suvine temperatuur on soe (24C) ja talved pehmed (+8C). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18C ja 16C, rannikuala on puhkajatest tühi ning sügisel on mitmed külastuskohad talveks suletud. Hankiv majandus Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. Balkani poolsaar on mägine ja suved on kuivad ning mullad on kuivad, seega on seal põhiliseks põllumajandus liigiks viinamarjakasvatus ja oliivikasvatus. Maavarasid on selles piirkonnas vähe. Töötlev majandus Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse, kinnisvarasektorisse ning info ja side valdkonda. Teenindav majandus
Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, lääne poolt on Aadria meri. Horvaatia põhijõed on Drava ja Sava, mis voolavad kokku Danube jões. Horvaatia pealinn Zagreb asub enda põhiosaga 45 ja 49 põhjalaiuskraadi vahel ja 15 kuni 59 idalaiuskraadil. Kõige haritavamad põllukultuuri liigid on nisu, mais ja riis.Püsikultuuridest on kõige haritavamad sitrus, lateks ja kohvi. Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/horvaatia/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/hr.html http://www.fao.org/forestry/country/18310/en/hrv/ http://www.klimadiagramme.de/Europa/kroatien.html 2. Horvaatias on vihmased talved ning soojad ja kuivad suved. Temperatuur vaevu langeb külmumisele. 3. Põllumajandus moodustab 5,5% Horvaatia SKT-st ja 5% tööhõivest, 2008 aasta andmetel põhinedes.
moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas – mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Loodusnähtused on Pakistanis ka ettearvamatud, seetõttu on seal üsangi raske põldu harida. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest, mis näitab, et riik on üldiselt madala arengutasemega. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75%
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari kogupindala on 93 030 km² ning rahvarvu suurus on 9 941 000 inimest. Haritavat maad on Ungaris kokku 49,58% kogu maaalast. Istandusi on üldiselt vähe- kõigest 2,06% ning niisutatavat maad leidub 1,400 km2 . Kliima: Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine
tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda laiaulatuslike lagedate alade ülesharimisest ning rajada tuulekaitseribasid. Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine
Magevesi moodustab veevarudest vaid 2.8 %, sellest valdava osa moodustab igijää. Kuni 90% magevee varudest kasutatakse niisutuses, 7% tööstuses ja 3% olmes. Olmevee põhjendatud kulunormiks kaasaegses linnakorteris loetakse 220 l vett inimese kohta ööpäevas. Võrdluseks: arengumaades kulub inimese kohta 3 l ööpäevas. Veekasutus Kui voolavast veest võtta tagastamatult kasutusse üle 10-20%, tekivad pöördumatud muutused. 1930-1960 laiendati Araali mere piirkonnas niisutatavat ala ning kasutati jõgede Amu-Darja ja Sõr-Darja aastasest vooluhulgast ära pea 40%. 1960-1990 suurendati niisutatavat pindala veelgi, lisaks suunati vett linnade ja tööstuse tarbeks. 1962. aastast on alanenud Araali mere veetase pidevalt ja pöördumatult. Tulemuseks antropogeenne kõrbestumine. Ligi 60 % maismaast asub veevaeguse tsoonis; 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese
Pandzabi viljakad tasandikud moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas , mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal
annaabi.ee 
