18,7% kogu hiina SKP-st, 22% maksutulu ning 28,4% kogu riigi eksporditulust, edukate majandusnäitajate põhjal peetakse Yangtze jõe deltat üheks maailma majanduse kasvumootoriks, näiteks suurem osa "Made in China" tooteid toodetakse just selles regioonis (OECD 2010). Changjiangi jõe delta piirkond on ühtlasi ka kõige paremini arenenum põllumajandus terves riigis. Piirkonda tuntakse eelkõige tema viljaka maa poolest, kus kõige tähtsamaks on riisi kasvatus, mis hõlmab pea veerand kogu niisutatavast ja haritavast põllumaast, 35% Hiina aastasest viljatoodangust toodetakse selles piirkonnas. Sellest tulenevalt on suur osa Hiinast sõltuv selle antud delta tootlikkusest (Yuzhang 2005). Linnastumisega kaasnevad probleemid Hiinas Kõik on muidugi suurepärane majandus õitseb, põllumajandus töötab, viljakad maad ning suur eksporditulu. Kuid kõigel on ka oma tagajärg sest seda edu peab millegi või kellegi arvelt saavutama
majandusnäitajate põhjal peetakse Yangtze jõe deltat üheks maailma majanduse kasvumootoriks, näiteks suurem osa "Made in China" tooteid toodetakse just selles regioonis (OECD 2010). Changjiangi jõe delta piirkond on ühtlasi ka kõige arenenuma põllumajandusega terves riigis. Piirkond on eelkõige kuulus oma viljaka maa poolest, kus kõige tähtsamaks on riisi kasvatus, mis hõlmab pea veerand kogu niisutatavast ja haritavast põllumaast, 35% Hiina aastasest viljatoodangust toodetakse just seal. Sellest tulenevalt on suurem osa Hiinast sõltuv selle piirkonna tootlikkusest (Yuzhang 2005). Olenemata põllumajanduslikust edust, seisab ka Yangtze jõe delta silmitsi probleemiga, kus linnad aina kasvavad ning haaravad enda alla väärtusliku ja viljakat põllumaad, haritava maa vähenemisele aitavad kaasa ka pidev rahvastiku kasv, industrialiseerimine ning riigi poliitika
Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus, seda suurem vool materjali läbib ja seda rohkem spiraalid soojenevad. Peal on temp-i andur, mis määrab niiskuse.
Suhteline niiskus - õhu absoluutse niiskuse suhe küllastunud õhu absoluutsesse niiskusesse p veeaur = ,% p küllastunud veeaur Tehniline niiskus - veeauru mass niiskes õhus, mis tuleb 1 kg kuiva õhu kohta M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus, seda suurem vool materjali läbib ja seda rohkem spiraalid soojenevad. Peal on temp-i andur, mis määrab niiskuse.
Ksüleemivoolu intensiivsuse mõõtmiseks – nt Dynagage sensorid, mis töötavad tüve soojusbilansi meetodil. Veepotentsiaali - refraktomeetriga Organismide gaasivahetuse (CO2, veeaur, NOx) mõõtmiseks on olemas erinevat tüüpi kambrid koos gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi mõõtmisega ja ilma) Õhutemperatuuri mõõtmiseks - Psühhromeetrid koosnevad kahest elavhõbeda termomeetrist nn. kuivast- ja pidevalt niisutatavast märjast termomeetrist, milledest esimesega mõõdetakse õhutemperatuuri ja teisega õhuniiskust. Õhulõhede juhtivuse mõõtmiseks – Poromeeter, võrreldakse lehe juhtivust augustatud plaafdi juhtivusega. Õhulõhede juhtivus kirjeldab CO₂ sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust mõõdetakse üldiselt infrapuna- gaasianalüsaatoriga (IRGA – infrared gas analyzer)
Kastmisel aga vesi võetakse ära taimede poolt ja aurustub ning soolad ladestuvad mulla ülemises kihis. Endla Reintam, 2008/2009 75 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult ja sellelt pinnalt saadakse 1/3 maakera toidust. Kanalite ehitus tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob kaasa mullavees lahustunud soolasid. Hinnanguliselt kannatab 2050. aastaks sooldumise all 65% niisutatavast maast. Kõrbestumine Kõrbestumise algust märgib kuivusest põhjustatud toodangu langus vähemalt 10%, 10...25% toodangu langust näitab mõõdukat 25...50 % tugevat ja üle 50% langus eriti tugevat kõrbestumist. Kuivad e. ariidsed ja poolkuivad e. semiariidsed alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on ca 8 milj km2 seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikult on kõrbed