(Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida täisid ning regulaarselt kasutasid kosmeetikat (Mark, 2017). Arvati, et mida puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak, 2015). Egiptlased kasutasid erinevaid savisid, mineraale ja õlisid, et valmistada seepe ning muid kosmeetikatooteid, et naha eest hoolt kanda (Mark, 2017). Toodete mõte ei olnud ainult puhastamises vaid ka naha niisutamises ning selle toitmises (Mark, 2017). Igas majapidamises kaasaarvatud ka vaesemates oli mingit sorti nõu ja pesemiseks mõeldud vahend, mis võimaldas egiptlastel ennast igapäevaselt pesta (Mark, 2017). Pesemise all mõeldi küll jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti ka mitu korda nädalas (Mark, 2017). Nad kasutasid ka omamoodi deodorante ja parfüüme, et paremini lõhnata (Mark, 2017). Suu hügieen oli samuti tähtis
Kogu ninaõõne sisemine pind on kaetud limaskesta ja ripsepiteeliga Ninaõõne ülemises osas asuvad limaskestas haistmisrakud: seda piirkonda nimetatakse haistmispiirkonnaks. Neel: Ninaõõne taga asub neelu ülemine osa. Neel kujutab endast lihaselist toru, mis tagant piirneb lülisamba lülidega ja ülal kuklaluu põhimikuga. Neelu avanevad ninaõõs, suuõõs ja kõri. Ninaõõne ja neelu funktsioon seisneb sissehingatava õhu puhastamises, soojendamises ja niisutamises. Limaskesta ja ripsepiteeli abil puhastatakse õhk tolmu jms. osistest. Limaskestale püütakse kinni bakterid ja teised mikroorganismid. Lisaks sellele soojendab ja niisutab limaskest sissehingatava õhu (see jätkub veel ka allpool asuvates hingamisteedes) nii, et alveoolidesse jõudes on see omandanud kehatemperatuuri (37oC) ja on küllastunud veeauruga. Alumised hingamisteed: siia kuuluvad kõri, trahhea, peabronhid, bronhid, bronhioolid ja alveoolid. Alveoole käsitletakse punkti 10
330C juures toimub kogu soojustasakaalu hoidmine higistamise arvel, kuna teised teed on suletud. Õhutemperatuuri edasisel tõusul asuvad teised, varem soojust ära juhtinud teed, tegutsema soojuse organismi sisse juhtimist. Iga gramm aurustunud higi viib ära 2,5 kJ soojust. Raske füüsilise koormuse korral kõrge temperatuuriga keskkonnas aurustub läbi higinäärmete 10-12 liitrit vett ööpäevas. Ülekuumenemise profülaktika seisneb hoidumises otsestest päikesekiirtest, riiete niisutamises päevasel ajal, joogireziimist kinni pidamises ja füüsilise koormuse vähendamises palaval ajal. 3.8 Ohtlikud mereloomad, kalad ja linnud. Oht elule ja tervisele võib tekkida nii loomade kallaletungi korral kui ka nende tarvitamisel söögiks (mürgitus). Mereloomadest võivad olla ohtlikud: jääkaru, kasatka, morsk, mõnda liiki meduusid, meremaod, osa molluskeid teatud kalad ja linnud. Jääkaru on küllaltki agressiivne, igavesti näljane kiskja. Elab põhjapoolkera arktilistes
annaabi.ee 
