Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks. Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides. - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust = / 0 *100% 0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril
arvutatakse valemi järgi: mt - mk niiskus = *100 mk kus mt on toore ja mk kuiva puidu mass. Puidu niiskuse määramiseks eraldatakse uuritavast puidust risttahukakujuline plokk, mille massi määratakse nii enne kui ka pärast kuivatamist. Kui uuritav plokk kaalus toorena 100 g, kuivatatuna aga 40 g, siis alguses sisaldas plokk 60 g vett ning ploki niiskus oli: 100 - 40 60 niisukus = 100 = 100 = 150% 40 40 Metsas kasvava puu niiskusesisaldus muutub laiades piirides. Okaspuu südamiku niiskusesisaldus on 35 %, pindmiste kihtide niiskusesisaldus võib olla 70...250 %. Vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele puit kas kuivab või võtab niiskust juurde. Puidu niiskus muutub vastavalt aastaajale ja selle omaduse säilitab puit alatiseks. Puidu pinna töötlemine vaid aeglustab niiskuse muutumist
väiksem on õhuosakeste hõõrdumine. Ka vee voolamisel veekogudes näeme vee kaldumist parmale, sellepärast ongi parempoolsed kaldad vasakutest kõrgemad, kuna vesi surub Maa pöörlemise mõjul rohkem paremale kaldale ja uhub seda tugevamalt. Maa lõunapoolkeral kaldub tuul gradiendist vasakule. Kindel seadus õhk voolab kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale ja kaldub seejuures gradiendist paremale. 5.Auramine, niisukus, udu. Õhus toimub pidev vee ringlemine. Looduses ei leidu kusagil täiesti kuiva õhku. Vesi ringleb tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale. Selles ringes on auramisel suur tähtsus, sest auramine varustab õhku veega. Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada.
annaabi.ee 
