*Töövuukide vältimiseks peab terviklikud pinnad töötlema märga märjale põhimõttel. Pinnatöötlustööle tuleb kaasata piisav arv töötajaid, et terviklikud pinnad saab valmis teha ilma vaheajata. *Pinnatöötlus tootele vastava krundiga on soovitav, sest see teeb pinnamördi pealekandmise lihtsamaks. *Krundi kasutamine on eriti mõttekas kui pinnamört on sooniline, et pinnamört ei paistaks läbi. *Krunt ka tasandab aluspinna niiskusolusid ja võimaldab pinnamördi ühtlasema kuivamise. *Krunt kantakse peale kui võrgumört on kuivanud. *Pinnamört kantakse pinnale roostevabast terasest labidaga või pritsiga. *Pinna paksuse puhul võetakse arvesse mördi terajämedust ja pinnastruktuuri. *Ühtlase lõpptulemuse saavutamiseks kantakse pinnale mördikiht, mis võrdub tema terajämedusele. *Ühtlase pinnaga pinnamördid silutakse ringikujuliste liigutustega.
2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik
Ühekordse kastmisega antavat kogust nimetatakse kastmisnormiks. Mida kuivem on aasta, seda rohkem kordi tuleb kasta. Korrutades kastmisnormi kastmiste arvuga, saame aasta niisutuseks vajaliku veekoguse, mida nimetatakse niisutusnormiks. Niisutusnorm M= n*m (mm) või m³/ ha. M= niisutusnorm, n = kastmiskordade arv m= kastmisnorm mm või m³/ ha. Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult. Visuaalne meetod on kõige lihtsam, aga ka kõige ebatäpsem, kastmisega kiputakse hilinema. Täpset kastmisreziimist kinnipidamist võimaldab instrumentaalne meetod , kus mulla niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui
illuviaalhorisont; Bf raud-illuviaalhorisont; Bh huumus-illuviaalhorisont; B murenenud illuviaalhorisont, lähtekivimist raskesti eristatav). C - mulla lähtekivim, asub sisseuhtehorisondist sügavamal, mullatekkest praktiliselt mõjustamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (v.a. gleistumine ) D - mulla aluskivim, asub lähtekivimi all, mõjutab mulla niiskusolusid (liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.) G - gleihorisont, liigniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas tekkivad rauaühendid, mis reageerivad mulla mineraalosaga moodustades sinakaid-rohekaid gleimineraale T - turbahorisont, liigniisketes tingimustes kujunenud, koosneb osaliselt lagunenud ja surnud taimeosadest. (tähistatakse T). Mulla küllastusaste arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest
annaabi.ee 
