1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade
parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused, puude juurdekasv on väike. Metsas kasvab rohkesti karusammalt, sfagnumisammalt jt. samblikke. Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises
aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Säilinud sõnajalgtaimed on rohttaimed, millest vaid väiksele osale on iseloomulik puukujuline või mitmeid meetreid pikk roomav või roniv vars. Kaasajal esineb üle 12 000 liigi erinevaid sõnajalgtaimi. Sellegipoolest on sõnajalgtaimed senini väga mitmekesisised oma vormide ja erinevate kasvukohtade poolest. Sõnajalad kasvavad maapinnal, kaljudel, puudel ja veekogudes (põhjas või pinnal ujuvad). Nende hulgas on niiskuslembeseid ja kuivalembeseid, ränikivilembeseid ja lubjakivilembeseid, sipelgalembeseid ja neidki, mille elutsüklis on tähtis tuli. Praegused sõnajalgtaimed on levinud kõigil mandritel troopilistest kõrgmäestikest kuni arktikani, kuid suurem osa neist eelistab siiski sooja ja niisket kliimat. Ligi 80 % kõikidest sõnajalgtaimedest kasvab troopikas. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme erinevasse arenemissuunda kuuluvat võsutüüpi:
annaabi.ee 
