9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3 Suur niiskuskoormus: suur niiskustootlus (suur elamistihedus, vee kasutus) ja halb ventilatsioon. Väike niiskuskoormus: väike niiskustootlus (väike elamistihedus, vee kasutus) ja normaalne ventilatsioon. 4 g/m3: väikese asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon. 5 g/m3: suure asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon. Madala asustustihedusega ja halva ventilatsiooniga elamud.
Seetõttu on hoonete niiskus ja hallitus- kahjustused otseselt ka rahvatervise probleem. Külmas kliimas põhjustab välisõhu väike veeaurusisaldus kombineerituna ruumide ülekütmisega liiga madalat suhtelist niiskust, mis võib esile kutsuda mitmeid silmade, hingamisteede, limaskestade ja naha kuivusega seotud terviseprobleeme. Siseõhu suhtelist niiskust saab talvel tõsta temperatuuri alandamise ja õhu niisutamisega. Õhu niisutamine suurendab niiskuskoormust hoone piiretele. Eluruumidele esitatavate nõuete (VV määrus nr. 38) kohaselt peab õhuniiskus eluruumis olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Sterling jt. (1985) on optimaalseks suhtelise niiskuse alaks soovitanud vahemikku RH 40%...60%. Sama suhtelise niiskuse vahemik on nimetatud ka eluruumi siseõhu optimaalseks suhtelise niiskuse vahemikuks VV määruse nr. 38 kohaselt. See soovitus
Kui pole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhupidavate piiretega elamus kvaliteetset sisekliimat loota ei saa. Ka korralik kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei taga energiatõhusust hoonel, mille piirded ei ole õhu- ja soojapidavad. 114 5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus Kliimakoormused mõjutavad välisseinu nii väljastpoolt kui ka seestpoolt. Väljastpoolt põhjustab suurimat niiskuskoormust kaldvihm. Kaitseks kaldvihma eest on palkseinal õhkvahega varustatud välisvooder. Õhkvahe on vajalik ka läbi seina seestpoolt väljapoole difundeeruva veeauru seinast väljajuhtimiseks ning õhurõhkude erinevuse tasandamiseks üle vihmatõkke, mis väldib vee pressimise seinatarindisse. Õhkvahe alumine ja ülemine osa on avatud, et tagada niiskustehniliseks toimivuseks vajaliku välisõhu liikumise välisvoodri taga. Et vähendada tule levikut mööda fassaadi, võib olla vajalik jaotada
annaabi.ee 
