seda kõrgem on ka piirde ja tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Ehk mida niiskusjuhtivamat seina soovitakse, seda madalamal tuleb hoida siseõhu niiskustase, või mida kõrgem on siseruumide niiskustase, seda suurema aurutakistusega peab olema piirde sisepind. Sein, mis juhib hästi niiskust, mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma
niiskustase. Ehk mida niiskusjuhtivamat seina soovitakse, seda madalamal tuleb hoida siseõhu niiskustase, või mida kõrgem on siseruumide niiskustase, seda suurema aurutakistusega peab olema piirde sisepind. Sein, mis juhib hästi niiskust, mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim
Puitkarkasspiirete materjalivalik Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkkeplaadi sisepinna niiksutase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgem on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Seina veeaurujuhtivus mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid ei kahanda ventilatsiooni vajadust. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrežiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu. Hügroskoopsete materjalide tasakaalu niiskuse saavutamise aeg on pikem – see tähendab, et materjal märgub aeglasemalt, mis aitab tal üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi, kuid 93 analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt.
kust niiskuse väljakuivamine on takistatud. Mida väiksema aurutakistusega on õhu ja aurutõkke kiht seda kõrgemale tõuseb tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgema on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Seina veeaurujuhtivus mõjutab siseõhu niiskusesisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid ei kahanda ventilatsiooni vajadust. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusereziimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu. Hügroskoopsete materjalide tasakaalu niiskuse saavutamise aed on pikem see tähendab, et materjal märgub aeglasemalt, mis aitab tal üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi, kuid analoogiliselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Tuuletõkkeplaadi puhul on olulised tema niiskusjuhtivus ja soojatakistus
i e , g/m3 (7.1) kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhu niisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Niiskuslisa on potentsiaaliks läbi välispiirde toimuvale veeauru difusioonile. Niiskuskoormusi ei saa hinnata suhtelise niiskuse järgi, sest see sõltub sisetemperatuurist ja välisõhu veeaurusisaldusest. Vaatleme näiteks kahe elamu sisekliimat, mille temperatuur ja suhteline niiskus jäävad talvel sisekliima standardi soovituse piiridesse: temperatuur +19 C ja suhteline niiskus 25 % ning temperatuur +25 C ja suhteline niiskus 45%. Nendes olukordades on niiskuskoormuse erinevus kolmekordne, vastavalt 3,0 g/m3 ja 9,3 g/m3
See uuring keskendub maapiirkonnas asuvate üksikelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Uuring on maaelamute uuringu I etapp ja keskendub peamiselt perioodiliselt köetavatele ja kütmata palkeramutele, moodustades samas tervikliku uuringu, mida saab hiljem siduda ka teiste uuringutega. Uurimistöö eesmärgid olid järgmised: uurida aastaringselt kasutatavate, perioodiliselt kasutatavate/köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning temperatuuri- ja niiskuskoormusi; hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele; analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski; analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks; uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid