polüester filme tuleohtlikest nitroalusel filmidest on ohutud filmilindid varustatud märkega safety, non-flam või besopasnaja. Rahvusarhiiv säilitab filmimaterjale nagu enamus arhiive pimedas, ultraviolettkiirte kaitseks pakendatakse need originaalkarpidesse või kottidesse ja nende puududes musta puhverdatud või neutraalsesse paberisse. Kaitseks tolmu eest pannakse filmimaterjalid filmikarpidesse ja sealt edasi plastikkottidesse. Samuti kotid aitavad säilitada niiskusereziimi. Nitroalusel filme ei pakendata õhukindlalt plastikkotti. Eemaldatakse kõik paberdokumendid ja muud asjad, et säilitada maksimaalne kaitse. Hoiuruum peab olema nagu iga teinegi hoiuruum tolmu ja valguse vaba ning akende olemasolul need katta ultraviolettkiirguse eest kaitsva kattega, stabiilse temperatuuriga ja stabiilse niiskusreziimiga. Õnneks filmimaterjalil ei ole nii temperatuuri kui õhuniiskuse juures peale värvinegatiivi (3-5 kraadi, teistel 10-17 kraadi vahel) erilist vahet.
olev hindamissüsteem. Meil on praegu kasutusel 100 hindepunkti skaalas hindamissüsteem, kus see jaguneb 10 klassiks: esimese klassi mullad on 91-100 hindepunkti, kümnes klass ehk kõige halvemad on 1-10 hinepunkti. Eesti haritava maa keskmine hinne on natuke alla 40 hindepunkti ehk boniteet. Muldade tootlikkust määravateks teguriteks, mida hindamistabelites arvestatakse on mulla lõimis, huumuskhi tüsedus, huumuse sisaldus ja mulla liik (eeskätt arvestatakse selle niiskusereziimi). Kõigepealt antakse mullahinne hindamistabelite alusel ning vastavalt tabelile leitakse alghinne. Enamus muldadel on ühesugune tabel, kus on lõimis, huumuse sisaldus ja tüsedus. Eraldi tabelid on errodeeritud muldadel (kallak), lammimuldadele, deluviaalmuldadele, turvasmuldadele, paepealsetele muldadele. Peale alghinde leidmist hakatakse sinna sisse viima parandusi, näiteks lõimise mitmekihilisus ja korelisus, kivisus. Paranduste arvel alghinnet vähendatakse või suurendatakse
prooviruudu liigirikkus statistiliselt oluliselt väiksemad. Eluvormidest olid rohundid enam levinud (% võsude arvust) niiskes kasvukohas, kui ei niidetud regulaarselt (reziimid B, C, D). Märjas kasvukohas regulaarselt niidetavatel aladel (reziim A) ning pikaajaliselt niitmata (reziim D) domineerisid puhmikulised. Võsundilised domineerisid ebaregulaarse majandamisega aladel (reziimid B ja C) (tabel 5). Maapealsel biomassil (500 võsu kohta) ei esinenud statistiliselt olulist seost niiskusereziimi suhtes (F=0.41, p=0.06), seevastu ilmneb statistiliselt oluline seos majandamisreziimi suhtes (F=7.91, p=0.00). ANOVA näitas, et biomass 1 m² kohta ei olenenud ei niiskustingimustest ega ka majandamisreziimist. Kui aga arvutati muutuva suurusega prooviruudu suuruse järgi, oli majandamisreziimist tingitud erinevus statistiliselt oluline (tabel 6). 34
tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgema on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Seina veeaurujuhtivus mõjutab siseõhu niiskusesisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid ei kahanda ventilatsiooni vajadust. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusereziimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu. Hügroskoopsete materjalide tasakaalu niiskuse saavutamise aed on pikem see tähendab, et materjal märgub aeglasemalt, mis aitab tal üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi, kuid analoogiliselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Tuuletõkkeplaadi puhul on olulised tema niiskusjuhtivus ja soojatakistus Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada
annaabi.ee 
