Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"niiskusereziim" - 3 õppematerjali

Mikrobioloogia 3 kt konspekt
6
docx

Mikrobioloogia 3.kt konspekt

nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike nagu Rh. meliloti ja Rh. lupini. Seega ilma muldade lupjamata pole perspektiivne neil muldadel kasvatada ka mesikat ja lutserni. Lupjamine on tähtis nii muldade pH reguleeriana kui ka mikroelementide nagu Mo, Mn, J jt rikastajana. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Liigne kuivus põhjustab häireid mikroobide toitumisel ja mikrobioloogilised protsessid mullas on jällegi pidurdunudMikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Seega tuleks igati vältida toitainete saastumist mullaga. Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse kasutusele maaparandustööde käigus, on mikrobioloogilised protsessid intensiivsemad ja nad ise mikroobirikkamad. Mikroovide elutegevust aktiviseerivad künd, kultiveerimine, äestamine jne, kuna see parandab mulla aeratsiooniresziimi, seega enamik mulla mikroobide kasvu. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Mikroorganismide elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 20­30°C.

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
Energiasääst kortermajas
52
pdf

Energiasääst kortermajas

happeline heitgaas tekitab · olemasoleva tarindi konstruktsioon ja erinevate fassaadi korrosiooni materjalide paigutus selles, · veeauru difundeerumist (imbumist) takistavate kihtide (aurutõkke) olemasolu, 13 · siseruumide valdav temperatuuri-niiskusereziim kütteperioodil, · kas samaaegselt tehakse ka siseremonti ja vajaduse korral on võimalik aurutõkke paigaldamine tarindi sisepoolele. Nimetatud asjaolud võivad mõnel juhul kallutada otsuse tegemist ühe või teise süsteemi eelistamisele.

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun