Org aine loomiseks kulub taimes hulk energiat, mida saadakse päikesekiirguse näol. Valgusenergia loob taimedele ka teatud temp tingimused taime temp võib nii soodustada kui takistada org aine loomist liiga kõrge või madal takistab. Muld ja õhk on orgaanilise aine allikad ning taimele hädavajalikud. Mulla omadused mõjutavad keemiline koostis, mis ainete sisaldus, niiskusemahutavus. Kaudne mõju maapinna reljeef. Õhust saab taim hingamiseks vajalikku hapnikku, ning toitumiseks süsivesinikku. Võib leiduda ka kahjulikke aineid (söetolm, väävligaas). Inimene maaviljelus, võimalikult suure saagi saamine antud tingimustes. Faktoreid võime jagada mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond
MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad: KUUMSIN 4
niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused. Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse) väärtus, mille materjal saavutab aja jooksul mingi kindla suhtelise niiskuse ja temperatuuri juures. Näiteks 21 kraadisel temperatuuril ja suhtelise õhuniiskusega 30% on puitkiudmaterjali tasakaaluniiskus 6,2%. Sama temperatuuri, kuid
annaabi.ee 
