paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes
· Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt · Põhjaveed- vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosf. Põhiliselt maa ja veekogude pinnalt, aga ka teistelt niisketelt pindadelt aurudes. Suur osa veest satub atmosfääri just taimede pinnalt aurudes. Veeauru õhus nim. õhuniiskuseks. Atmosfääris veeaur kondenseerub tolmuosakestel ning moodustab udu ja pilved. Kui need veetilgad v jääkirtsallid alla 0 kraadi saavutavad piisava suuruse, sajavad nad vihma v lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda
Üldisemalt : karjakasvatus, juhtloomaks veis, mõnevõrra vähem kasvatati lambaid ja kitsi. Kasvatati lina, kooti kangaid. Taanis peetakse just lehterpeekrite kultuuri esimeseks põllunduslikuks kultuuriks; kasvatati sigu ja veiseid. Jõudis Taani u 4000 eKr. Taanis dolmenid, käiguskalmed. Lehterpeekrite kultuuri ajal rituaalsed ohverdused järvedesse, jõgedesse: sageli savinõud. Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt aladelt leitud ka neoliitilisi kivikirveid ning puidust struktuure. Tolleaegne keraamika oli peene töötlusega. Algul peekrikujulised, S-kujulise profiiliga. Ornamendiks kammtempli read v lühikesed sooned serval. Erinevused asulate ja kalmete keraamika vahel. Kalmetes palju jalaga peekreid, kogu nõu pind ornamenteeritud. Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht,
2. aurumine, transpiratsioon vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejärel aurub taimede pinnalt; 3. põhjaveed vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosfääri põhiliselt maa ja veekogude pinnalt, aga ka teistelt niisketelt pindadelt aurudes. Suur osa veest satub atmosfääri just taimede pinnalt aurudes. Aurumist ja transpiratsiooni koos nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Veeauru õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Atmosfääris veeaur kondenseerub tolmuosakestel ning moodustub udu ja pilved. Kui need veetilgad või jääkristallid (temp. alla 0ºC) saavutavad piisava suuruse, sajavad nad vihma või lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed
annaabi.ee 
