alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu; · kasutada järglaste saamiseks võimalikult suurt arvu sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500); · kasutada võimalusel võrdset arvu emas ja isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja
VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud. Munasarjad hõlmavad 1/3...1/2 kehaõõnest, täidetud peente, nähtavate marjateradega. Niiskade välispind on veresoonte rohkusest tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. 11 IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja voolata.
KALAKASVATUSE ERIALA k. lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. l. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole m. marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. n. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud. Munasarjad hõlmavad 1/3...1/2 kehaõõnest, o. täidetud peente, nähtavate marjateradega. Niiskade välispind on veresoonte rohkusest p. tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks q. ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. r. IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 s. kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad t. valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja
annaabi.ee 
