Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis. Emotsionaalsed phjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus hmmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei kiguks 16.saj oht autoriteet Kopernik Kepler Galilei Newton Tde vabaneb kiriku autoriteedist
Pealkirjas püstitatud küsimus on ajatu, igavikuline ja universaalne, puudutades iga südametunnistusega inimest tervel elu vältel. Veelgi enam, teistele vähemalt sama hea soovimine, kui iseendale, on tsiviliseeritud ja sotsiaalse inimese tunnus. Inimene ei ole saar, vaid gruppi kuuluv, alates laiemast (homo sapiens) kuni kitsamani (sugu, amet, vanus, hobi, jne) seega enese ja teis(t) vaheliste seoste leidmine, hoidmine ja arendamine eristabki meid teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii nähtava kui nähtamatu, nagu ka üldse kõige elava suhtes. Kuivõrd aga siinkohal on võimalus arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätmise. On kultuure ja
Aga kas laste maailmas on olemas selline asi nagu üksindus? Lastel on teatavasti ju palju loovam ja mängulisem maailmavaade kui meil. Neil võib olla küll igav, nagu igal inimesel. Aga kas nad tunnevad üksindust? Teismelised tunnevad end tihtipeale väga üksikuna kui neil pole sõpru, kellega väljas käia või pole vanemaid kodus, kes aegajalt hoolitseks ja raha annaks. Väiksed lapsed aga ei oskagi tahta seda kõike ja sellised asju taga nutta. Niisiisi peaksid lapsed raamatust ja selle sisust paljugi teistmoodi aru saama. Aga seda ei suuda mina enam seletada, kuna olen rikutud täiskasvanute mõttemaailmaga. Kuid mida siiski õelda lause kohta: üksi võib olla ka inimeste seas? Mõeldes ja arutledes selle teema üle jõudsin järeldusele, et üksindus on vägagi suhteline mõiste. Nagu eelpool sai ka mainitud, võib tõesti tunda end inimeste seas tihit palju üksikumana, kui näiteks üksida olles
Keeles on küll allsüsteeme, mis on piiratud või või mis muutuvad nii aeglaselt, et neid võib praktiliselt piiratuks pidada, kuid tervikuna on keel piiramatu. Tähtis on siiski tähele panna, et uusi sõnu ja lauseid ei saa teha ükskõik kuidas. On olemas reeglid, millest tuleb keelt kasutades kinni pidada. Neid reegleid on keele kõigil tasandeil. pele selle on reegleid ja tavasid, mis puudutavad keele kasutamist. Keelesüsteem koosneb niisiisi sümboleist ja nende seostamist ja kasutamist puudutavaist reegleist. Loomuliku keele tundemärkide alla uulub aga seegi, et keel koguaeg muutub. Niisiis võib loomulikku keelt määratleda kui kokkuleppelist, piiramatut hääliksümbolisüsteem8i, mille õppimiseks on sünnipärased eeldused vaid inimesel. Inimkeel on nii püsiv süsteem, et seda on võimalik teisendada ka kirjalikku vormi, ilma et arusaadavud oluliselt kannataks. Aga kirjas ei saa kunagi nähtavaks teha kogu