Harilik pärn Tilia cordata Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv. Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Harilik vaher Acer platanoides Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Õied meerikkad. Mahl suhkrurikas. Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu võib kasutada siseviimistluses, mööbliks. Harilik vaher on laialt levinud haljastuses. Künnapuu Ulmus laevis Võra laiovaalne. Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest lühem, kahelisaagja servaga, kaetud pehmemate karvadega.
Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, metsi kasvukohatüübi täpsusega. vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude Seepärast on vajalikud ka üldisemad, koor sobib niinena sidumismaterjaliks. suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Pärna puhtpuistusid on väga vähe. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat Sagedamini kasvab viljakates faktorit - veereziimi ja sellega seotud
· Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. · Puit on kerge, hästi lõhestatav, nõrgalt punakas- või kollakasvalge, radiaallõikes läikiv. Kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, joonestuslaudadeks, mööbliks, kastilaudateks jne. Varem ka kausitreimiseks ning meenõude õõnestamiseks. Noorte puude koor sobib niinena köiteks ja sidumismaterjaliks, varem kasutati seda ka viiskude valmistamiseks · Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Tilia platyphyllos - Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa. Eestis kultuuris võrdlemisi sage. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Kõrgus alla 25 m
Pikaealine - 300-400(600) a. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Noorte puude koor sobib niinena sidumismaterjaliks. Pärna puhtpuistusid on väga vähe. Sagedamini kasvab viljakates kasvukohtades (salumetsades) koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Väga levinud haljastuses, talub linnatingimusi (õhusaaste). Eestis palju suute mõõtmetega puid: "Täri pärn" Saaremaal (überm. 6,5 m), "Pühapärn" Hiiumaal (5,6 m) jt. Rida vorme, milliseid eristatakse võra kuju, värvuse jm. järgi.
annaabi.ee 
