kangast ja valmistasid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö-ja tarberiistad olid valmistatud ise ja peamiselt puust. Lapsed õppisid varakult tööd tegema ja vanemaid abistama. Riietus ei olnud igal pool ühesugune. See erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. Üldiselt oli meestel suvisteks tööriieteks valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas olid pastlad või paju-ja niinekoorest viisud. Külmal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste riietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestist või pikk-kuuest. Abielunaised kandsid peas tanu ja ees põlle. Mehed kandsid särgi peal kampsunit meenutavat jakki ja pikk- kuube, mis oli kirivööga kokku tõmmatud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja põlvikud. Peakatteks oli vildist kaabu. Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest
püsivat soojust. Leivaküna. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Elamu ahi pena kud. Mordva ANSV Valgapino k. E. Saarde, 1965. (Fk Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. 1437:54) J. Karm, 1984. (Fk 2086:69) Leib küpsetatakse ahju põrandal, kuid vahel pannakse leibadele alla ka kapsalehti. Kui leiba küpsetatakse ahju põrandal, puhastatakse see eelnevalt. Luud tehakse niinekoorest ja seotakse puust varre otsa. Rukkileiva valmistamiseks sõelutakse jahu, valatakse nõusse vett, jahu ja juuretist, segatakse ja jäetakse hapnema. Et taigen paremini hapneks, asetatakse leivaastja ööseks sooja kohta. Öö jooksul leib hapneb, sest juuretis soodustab käärimist. Kerkinud taignale lisatakse hommikul jahu ja sõtkutakse kätega kõva taigen, mis ei kleepu käte külge. Pärast seda jäetakse taigen veel natukeseks ajaks kerkima ja siis hakatakse leivapätse vaalima:
vanem. Märgati ka , et selliseid asju on leitud ka läti ja Leedu aladelt. Tunnustati kultuurina mistõttu tunnustasid Kunda kultuuri nime ka Läti ja Leedu arheoloogid. Kunda kutuuri luu ja sarveesemed: harpuunid, nooleotsad ja ahingud. Harpuun on veeloomade püüdmiseks ahing on kalade. Kunda kultuuris lihvitud kivid olid esialgsel kujul olemas, kuid hiljem hakati neid aktiivsemalt kasutama. Erinevus on tingitud kohalikest loodusoludest ja maavaradest. Kalapüüdmine heal tasemel. Niinekoorest osati juba võrke punuda 8500 ekr. Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste , põhjapõtrade.Korilus. Ei tunta kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist, kust n leitud paarkümmend luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu on neid raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu ,
Ja kas sa arvad, et süütõendeid pole tarvis? Muidugi on. Ja sa ei taha neid jätta! See oleks alles lugu. Ma pole iialgi midagi niisugust kuulnud.» «Hea küll,» ütlesin ma, «kui kord seda nõuab ja kui see peab nii olema, siis olgu; las ta saab nöörredeli, ma ei taha korrast kõrvale kalduda. Aga tead, Tom Sawyer, kui me linad puruks rebime, et Jimile redelit teha, siis tuleb meil tüli tädi Sallyga, see on kindlam kui kindel. Minu arvates oleks niinekoorest redel sama hea, see ei maksaks midagi, ei tülitaks kedagi ja piruka sisse võiks selle niisama hästi küpsetada; ja õlest voodikotti võiks selle niisama hästi peita kui riideräbalatest redeli. Ja mis puutub Jimisse, temal pole ses asjas kogemusi, seepärast oleks tal ükskõik, missugune . . . » «Oh lollus, Huck Finn! Oleksin ma niisama rumal kui sina, sris peaksin suu. Jah, tõesti. Kes on iial kuulnud, et keegi põgeneb riigivanglast niinest redeliga? See on ju täitsa naeruväärne
annaabi.ee 
