tagasi. Seejärel läks Egill oma naist (Ölruuni) otsima ning Slagfidr enda oma (Svanhviiti), Völundr jäi Uulfdaliri. ,,Kes kanged need mehe on kütkeisse pannud, minu nii niintega kokku nöörinud?'' Njaaride kuningas Niidudr sai teada, et Vöölundr viibib üksi Uulfdaliris. Ta läks ratsameestega sinna, nad nägid võrusid niinest nööril, jätsid ühe endale ning viimaks kui Völundr uinus, sidusid tal käed ja jalad niinega (nööriga) kinni. Niidudr arvas, et Vöölundr on võtnud tema aarde. ,,Nüüd Bödvildri randmel on minu pruudi punane ehe.'' Ei maganud Vöölundr, istus, vinutas vasarat, kavalat nõu tagus Niiduri jaoks'' Kuningas andis Bödvildrile, oma tütrele Völundri niinenöörilt võtnud käevõru, ise kandis tema mõõka. Vöölundril lõigati kõõlused katki ning ta paigutati ühele saarele, seal ta sepitses kuningale igasguseid vääresemeid.
(Aasta kuud, nädalad, päevad) Üks hani, kaks kaela? (Püksid) Susi risti aia peal, suu ammuli? (Särk kuivab) - Vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) - Üks kala, kaks saba? (Põll) - Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka? (Kingad) - Päeval mauk ja öösel soolikas? (Sokk) - Pisike poisike, raudsed juuksed? (Peahari) - Ise klaasist, inimese nägu peas? (Peegel) - Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud? (Saunaviht) - Tüdruk ühe silmaga? (Nõel) - Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? (Lõngakera) - Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? (Lukk) - Istub kui isand, tolmab kui tont? (Korsten) - Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) - Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas? (Tuuleveski)
Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga. · Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud · lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED
tihti peost sööta, ent nende metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Väljaspool innaaega elab orav eraklikult. Külmade talvede ajal juhtub siiski, et ühes pesas elab mitu loomakest - kahtlemata seetõttu, et teineteist vastastikku soojendada. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäätud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on vooderdatud lehtede, sambla ja niinega ning harilikult kaheks kambriks jaotatud. Asendusvariandina kõlbavad varjupaigaks lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäätud pesad. Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lüheldane, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti ja novembrikuu vahelisel perioodil asendub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. 44
annaabi.ee 
