15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16. segavad mulda, väöjaheited rikastavad, tassivad teistele toitu maa alla, õhk pääseb paremini, vesi liigub paremini, kaane kasutatakse vere parandamiseks 18.vihmaussid hingavad läbi naha-niiskus-muld niikse-hea hingata 19. iminapp, suu, täppsilmad taga. 20.apteegikaan-selgroogsete veri. 21. hobukaan, aptegikaan, lamekaan, kalakaan, ahaskaan 22. toituvad vetikatest, pikad harjased, on rööveleluviisidega , elavad ka vees. 23.vees kui ka maismaal.vabalt elavad 24. a) rakutu kest mis kaitseb imiussi keha b) epiteel ja lihased moodustavad nahklihasmõigu c)
lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, •Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. •Drenaažasendid , tekib •Krooniline •Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul •Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille •Halvasti hüpertrofeerub, až sitke röga mis viib korral haige ravitud äge pakseneb, hiljem väljaköhimise ventilatsioo kaebab lisaks bronhiit. atrofeerub, õheneb
lahusega. membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, ·Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. ·Drenaazasendid , tekib ·Krooniline ·Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul ·Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille ·Halvasti hüpertrofeerub, az sitke röga mis viib korral haige ravitud äge pakseneb, hiljem väljaköhimise ventilatsioo kaebab lisaks bronhiit. atrofeerub, õheneb
vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON: · Mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. · Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem.
Külma- ja haiguste kindel, hilised öökülmad võivad lehehakatisi kahjustada, kuid need kasvavad asemele. Sordid puuduvad. Ei vaja toestamist. Südajaleheline bergeenia (Bergenia cordifolia) Siberist, Ida-Aasiat pärinev, madal, kõrgus 20-30 cm, koos õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja. Õisik püstine, õied roosakad, kellukjad, õitseb mai-juuni. Lehed tumerohelised, südajad Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi,
annaabi.ee 
