2. Katse Katses vaatlen ning mõõdan, millises keskkonnas ja kui kiiresti tekib saiale hallitus. Vaatlus kestis 5 päeva. Katsevahendid : sai, kilekott, joonlaud. Päev Kirjeldus 1. p Ühte kilekotti panin kuiva saia ning sulgesin koti õhukindlalt, teise kilekotti ä panin niiske saia ning sulgesin koti õhukindlalt, kolmanda saia jätsin õhu e kätte. v 2. p Hallitusseente niidistikku ei olnud veel tekkinud. ä e v 3. p Hallitust ei olnud veel tekkinud ä e v 4. p Sai, mis oli pandud niiskelt kilekotti oli tekkinud väliselt mõõtes ~0,5 cm 2 ä suurune hallitusseen. Teistel saiadel hallitust ei olnud. e v 5. p Sai, mis oli pandud niiskelt kilekotti oli tekkinud väliselt mõõtes ~0,8 cm 2
Paljunemine Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. PÄRMID Kuju Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ning rakukestata. Ehitus Pärmid erinevalt teistest seentest on üherakulised ning neil pole niidistikku Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. ALGLOOMAD Kuju Fariza Imanova MK13-TE2 Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine,
mitmekesised on ka nende kasvukohad ja eluviis. Mõned seened on kübara ja jalaga, suur osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on neid mullas ja maapinnal kõdus. Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad alkohol ja süsihappegaas. Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust toiduainetööstuses. Kuidas pärmseened paljunevad? Pärmseentel on peale eoste moodustamise
Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse
viljakehi päevavalgele saata. Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda igast küljest. Peenike, kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna. Tema nõrkus aga on oi kui petlik! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik on paljukski võimeline. Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5 1.2. Kes külvab seeni? Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama.
Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem 2) Vajatakse ühte vanemorganismi
annaabi.ee 
