ja kindlastab, et ta ei kukuks püstistel pindadel jahti pidades. Niiti võib võrrelda terastrossiga, mis on sama paks, ainult et trossi tihedus on umbes 6 korda suurem kui ämbliku siidiniidil. See tähendab, et siidiniit on tugevam kui sama kaaluga terastross. Sel on ka suurem elastsus ja tõmbetugevus kui siidiussi niidil. Arizona Ülikoolis uuritakse hetkel selle molekulaarset struktuuri, et hakata tootma materjale kuulikindlate vestide ja teiste kiudmaterjalide jaoks. *Ämblikuniit koosneb peaasjalikult valkainest ning ämblikul tuleb selle valmistamiseks kulutada suur osa oma toidust. Seepärast käibki ta oma võrguga väga säästlikult ümber. Niipea kui võrk saab viga, ja seda tuleb tihti ette, sööb ämblik katkise võrgu ära
enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili palvus lõppeb sellega, et pööratakse pead paremale ja vasakule poole 3. saum (rituaalne paastumine) üks kord aastas ramadanikuu jooksul paastumist alustatakse siis, kui õues olles teeb inimene vahet mustal ja valgel niidil paastumine aitab moslemitel olla sotsiaalselt tundelisem 4. zakat (almuste andmine) u. 2,5% aasta sissetulekust annetatakse vaeste jaoks 5. hadz (palverännak Mekasse) üks kord elus palveränduri rüü iharan mees, kes on käinud palverännakul hadzi; naine, kes on käinud palverännakul hadza Koraan Koraan on moslemite pühakiri. Koraani originaal asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele
Selle lubjalembese taime varred on kas püstised või tõusvad, neljakandilised kuni 50 cm kõrgused. Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel juurtel otsekui ripuvad muguljad juurepaksendid) ja tavaline. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim kasvab lubjarikastel muldadel ja on kuni 80 cm kõrgune püsik. Vars peenesooneline, lehed koosnevad paljudest lehekesepaaridest, varrelehed väiksemad kui kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega.
surra, mina tahan just praegu surra, sest mina ei usu enam õnne, mis võiks minu veel pisutki õnnelikuks teha. Mõistate seda? Kui lubataks päisepäeva ajal astuda paradiisi, ka siis ei tahaks enam homseni elada, sest mis võib mulle anda paradiis! Just niisuguses meeleolus olin ma tol korral. Sest saage minust õieti aru: sulle võidakse lubada kogu maailm ühes kuu, päikese ja taevatähtedega ja igaühte neist võid sa niidil käima panna, niidist oma tahtmise järele tõmmata, aga see on sulle üsna ükskõik. Isegi kui tuleks jumal, see, kes on loonud taeva ja maa seitsme päevaga, ja ütleks sulle: soovige midagi, ma täidan kõik, siis vastaksid taeva ja maa loojale päris rahulikult: armas taevane isa, sa oled pisut hiljaks jäänud, ainult ühe päeva oled sa hiljaks jäänud, sest veel eile oli mul hulk soove, aga täna ainult üks -- surm. Ja kui jumal näeb ja
annaabi.ee 
