liblikõieliste ja kõrreliste rohusööda söömus on liblikõieliste rohusöödal suurem. Segukülvide rohusööda väärtust mõjutab sööda botaaniline koosseis ja liikide arengufaas koristamisel. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse 2007-2009 aasta tulemuste põhjal lutserni- kõrreliste segukatsesse võetud liikide ja sortide sobivust ning taimikus püsimist, maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning toiteväärtuse dünaamikale niidete ja aastate lõikes. Materjal ja metoodika Harilik lutsern (Medicago sativa) `FSG 408 DP` ja hübriidlutsern (Medicago varia) `Karlu` külvati 31.mail 2006 puhaskülvis (16 kg ha-1 ) ja vastavalt variandile segus ühe kõrrelisega (kõrrelise külvisenorm oli pool puhaskülvimäärast): põld-raihein (Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja
2) Külvise töötlemine seoses väetamisega mikroväetised ja liblikõieliste kultuuride bakterväetised. 3) Starterväetamine väetis segatud külvisega; P-väetised; aegunud võte. 3. KASVUAEGNE väetamine e. väetiste andmine taimede kasvu ajal. 1) Pealtväetamine. N-ga hakatakse pealt väetama üldjuhul 1-2 nädalat peale vegetatsiooniperioodi algust (st. kui ööpäevane keskm. t° on 5-6°C). Kevadel, suvel esimeste niidete järel. Rohumaadele, taliteraviljadele. 2) Juureväline väetamine taimede pritsimine väetislahustega. Kasutatakse kahel eesmärgil: täiendav pealtväetamine (mikroväetised, N); kasutatakse esmaabina taimede rauapuuduse korral. Lehe kaudu väetamine on kõige efektiivsem läbi õhuleõhede jõuab toiteelement otse lehte. 3) Väetiste andmine mulda. Kasutatakse rühvelkultuuridele (kultuurid, mida haritakse vahelt)
5 .1 4 K6verpindade ornavahelise l6ikumise ulesandeid lahendatakse uldjuhulabitasandite v6fteoa.Teatudtingimustel saababipindadena kasutada ka kontsentrilisiia ekstsentrilisi 5.10.2K6verpinnaja sirge l6ikumine sfddre. Allpool kdsitlemem6lemaidv6tteid konkreetsete niidete varal. Sirgjooneja k6verpinnal6ikuminelahenda- takse analoogiliseltsirgeja tasandil6ikumise- 1. Abitasandite v6ttekasutamine ga. Sirgetldbivtasandon soovitatav validanii, et ta l6ikuksk6verpinnaga v6imalikultlihtsa- ja pool- Joonisel5.16on antudp66rdkoonuse maidjooni m66da(eelistadasirg-ja ringjooni). sfddri l6ikumismotiiv.Abitasandite valikul
koristamine - kevadel; muidu on takistatud madal niitmine -võsa laastamine - rohumaa servadest takistab töid -tasandamine rullimine kus esineb taimede üleskergitamist turbamullad, -äestamine mutimullahunnikud, kamara õhustamine -seemne pealekülv kahjustatud kohtades varakevadel Väetamine -lämmastik kõrrelised on võimelised kasvu ajal kasutama kuni 300 kg/ha -N on vaja anda iga saagi kasvatamiseks -kogus jaotatakse vastavalt niidete arvule 2-4 osaks -kevadel kuni 120 kg/ha (timut, aas-rebasesaba - 80 kg/ha) -hiljem peale igat niidet 3-5 päeva jooksul 70-90 kg/ha -suve II poolel ei ole mõtet anda üle 80 kg/ha -kuival ajal ei ole mõtet väetada -kui liblikõielisi on üle 30% - ei ole N vaja, kui alla 30% -70-90 kg/ha -ristikurohked kamarad ei vaja N I k.a., lutsernirohked esimesel 4 k.a.
annaabi.ee 
