Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääkisid. Nende suhe hakkas vaikselt arenema, aga salaja. Edaspidi tantsis Hannes Niidaga. Ta käis ka salaja Niida juures kambris. Kõik toimus salaja, sest muidu oleks Niida mainele see halvasti mõjunud. Hannesel olid juba suured unistused koos Niidaga. Hannes oli abivalmis ka kodus. Ta ema oli nii hädine, et suri ükspäev. Perre oli vaja uut perenaist, kuna Marie oli abielus juba ja ära kolinud. Hannese vanem vend Klaus tegigi selle suure sammu ja abiellus metsainimese Luisega. Muidu mõtles Hannes, et kosib Niidat, aga temast poleks ikka seal kasu olnud
käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes ettepaneku hiilida Niida kambrisse, et nad saaksid kahekesi olla. Kuigi Niida ei olnud sellega alguses nõus, lasi ta poisi siiski sisse. Hannes hakkas üsna tihti salaja Niida kambris käima ning nad said aina lähedasemaks, kuid ühel õhtul kambrist lahkudes jäi Hannes Niida isale, Suureõue Jaanile vahele. Jaan keelas Hannesel Niidaga kohtumise ning Niida saadeti jälle linna kooli. Siis suri Hannese ema ja kuna Turjale oli vaja uut perenaist, võttis Klaus Jõesaadu külast Luise naiseks. Majas oli jälle lõbus, isa rääkis uue perenaisega nagu vana sõbraga, kuid Hannes noorikuga läbi ei saanud. Ta tundis, nagu ta jääks pere juttudest kõrvale ning ta otsustas merele minna. Seal oli ta poolteist aastat. Koju tulles külauudistest rääkides kuulis ta, et Niidal pidi peigmees olema. Õhtul
ole sellest kasu, ning kui eriti ei looda ega oota midagi siis just see juhtub. Näiteks kui tunnis väga loodad, et sind ei küsitaks, siis see just tavaliselt juhtub. Kui aga oled kõik hästi ära õppinud ja valmistunud ja väga ei hooli sellest, et sind küsitakse, siis enamasti ei küsita. Hannesel polnud eriti õnne. Ta tegi mõni kord valesid valikuid, mis talle hiljem ei meeldinud. Näiteks tegi ta valiku minna elama Tondiojale. Ta ei saanud oma unistust täide viia ja abielluda Niidaga, selle asemel abiellus ta Taaliga. Õnn oli temast kaugel ka siis, kui tema vend uppus võrke vette pannes. Minu arust õnn on siis kui ma saan teha seda, mis mulle meeldib, sõpradega koos olla. Vahel peitub õnn ka väikestes asjades ja igaüks on oma õnne sepp.
hoida pulma järgsel päeval. 3. ,,Mis muud kui tuua meie poiss Sest nüüd sai Hannes juba aru, et 276 ära Turjale!" Taali on tema jaoks see õige. 3. Neli sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1) Meri 2) Seiklused 3) Armastus 4) Kalad4 4. Kolm küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkis. 1) Kas Taali ja Hannes abiellusid? 2) Mis sai Liidast? 3) Mis oli Niidaga vahepeal juhtunud? 5. Mõtted, mida see raamat pärast lugemist tekitas. 1) Elu sellel ajal oli ikka palju raskem, aga samas ka plaju lihtsam, kui tänapäeval. 2) Kui vanad olid Hannes ja Taali raamatu lõpuks? 3) Raamatu tegevustik võiks olla natukene erksam ja just noorte jaoks kaasahaaravam. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Raamat on osa triloogiast. Autor August Mälk on sündinud 04.10.1900 ja surnud 19.12.1987. Ta sündis Saaremaal, Lümandas
August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kelle nimi oli Luise
Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja. Kuid kõrgelt hinnatud neiuga. Lõpus leiab end, aga tagasi muusikule sellest ei piisa, ta Turjalt, võtab omasuguse vaese sooviks oma kunstile sügavamat
linnakoolis. Ta töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana. 1944. aastal pages Rootsi, kus elas elupäevade lõpuni. August Mälk abiellus 9.septembril 1933 aastal Lümanda vallamajas kooliõpetaja Pauline Triipaniga. Ainsa lapsena sündis 1936 aastal tütar Elna-Halliki. 7. Loovülesanne 1. Kes Turja vendadest lahkus esimesena pesast? Arno 2. Kellega külatüdrukutest kurameeris Hannes noorena? Suureõue Niidaga 3. Mis oli Hannese õe nimi? Marie 4. Kes oli Hannese arvates väga hea tantsija? Saadu Taali 5. Kellega jäi Hannes võrke välja võttes tormi kätte? Piskumaa pereema ja Saadu Aaduga 6. Kellega abiellus Turja Hannes? Tondioja Liidaga 7. Mis oli Klausi naise nimi? Luise 8. Kes vendadest pöördus koju tagasi ja võttis Turja talu enda hoole alla? Hannes 9. Kellega oli Hannesel laps? Saadu Taaliga 10. Kus käis Hannes sõjaväe ajal puhkamas? Tondiojas
1. Kurb 2. Armastus 3. Seiklus 4. Mõtlema panev 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Millesse suri ikkagi Hannese ema? 2. Miks Taali ei öelnud Hannesele, et ta rase on ja et saab temalt lapse? 3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Arvati, et maja läks põlema ahjust või muust säärasest aga, millest ta tegelikult läks? 2.Miks Niida isa ei soovinud, et Hannes Niidaga tegemist teeks? 3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel
oleks midagi surnud. Midagi puudu, mida hing vajab". See lause tõestab väga selgelt, et Turja Hannes ei saanud elada ilma mereta. Ilma mereta oli Hannese hing tühi. Teiseks väidaksin seda, et Turja Hannes jäi truuks oma kodukohale. Vaatamata elu keerdkäikudele ja erinevatele sündmustele, pöördus ta ikka tagasi oma armsasse pelgupaika - Turja tallu. Hannes oli oma kodukohaga justkui kokku kasvanud. Võtame näiteks Hannese esimese suhte Niidaga. Kuna Niida oli pärit rikkamast perest, siis oli tal võimalik käia linnas koolis õppimas. Linnaelu muutis Niidat märgatavalt - teda ei tõmmanud enam mereäärne elu ega rannaküla. Hannes, kes oli olnud Niidasse väga kiindunud ja kellel olid tüdrukuga seoses suured unistused olnud, jäi aga truuks oma kodukohale Turjal. Tema linnaelust ei hoolinud. Kui Hannes sai käitseväest puhkuse, tutvus ta Põide tüdruku Liidaga. Liida oli hakkaja ja viskas poisile kohe silma peale
annaabi.ee 
